Vaatamata sellele, et riigikogu
rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd selgitas eelnõu mõrvarlikku mõju, võtsid
poliitikud 57 poolthäälega demokraatia lämmatajaks kujuneda tõotava
finantskriisi seaduseelnõu vastu.
Männi sõnul pole valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõus (402 SE) kasutatud finantskriisi mõiste kuskil defineeritud. Pole määratletud, kuidas ja millal finantskriis algab ja kuidas see välja kuulutatakse. Määramatusele vaatamata võimaldab finantskriis valitsusel ohjad enda kätte haarata ning opositsiooni ja rahvaga kooskõlastamata erakorralisi samme astuda.
"See on õigusriigile ohtlik," ütles Tarmo Mänd seaduse vastuvõtmisele eelnenud kõnes.
Seaduseelnõu hääletamisel osales 86 riigikogulast, 15 rahvasaadikut puudus. Hääletanutest oli 57 seaduse vastuvõtmise poolt, 30 vastu ja üks jäi erapooletuks.
Seotud lood
Hispaania majandusanalüütik ja kolumnist Edward Hugh on koostanud põhjaliku ülevaate sellest, miks Eestis oleks vaja krooni devalveerimist.
Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele
valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes
isikutes osalemise seaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise
seaduse eelnõu.
Justiitsminister Rein Langi sõnul
saatis valitsus täna riigikogusse hädaolukorra seaduse eelnõu, mis
tõlgendab pangaserveri kokkujooksu katastroofina.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees
Tarmo Mänd kõneles äsja riigikogu ees ja selgitas, et täna kolmandale lugemisele
läinud riigieelarve ja teiste seaduste muutmise seadus ohustab
demokraatiat.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.