Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees
Tarmo Mänd kõneles äsja riigikogu ees ja selgitas, et täna kolmandale lugemisele
läinud riigieelarve ja teiste seaduste muutmise seadus ohustab
demokraatiat.
Mänd ütles, et Rahvaliit ei poolda seadusemuudatust, kuna eelnõus kasutatud finantskriisi mõiste pole kuskil defineeritud. Pole määratletud, kuidas ja millal finantskriis hakkab ja kuidas see välja kuulutatakse. Määramatusele vaatamata võimaldab finantskriis valitsusel ohjad enda kätte võtta ning kellegagi kooskõlastamata erakorralisi samme astuda.
"See on õigusriigile ohtlik," selgitas Mänd.
Täna läks riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Seotud lood
Justiitsminister Rein Langi sõnul
saatis valitsus täna riigikogusse hädaolukorra seaduse eelnõu, mis
tõlgendab pangaserveri kokkujooksu katastroofina.
Täna riigikogus heaks kiidetud seadus
võimaldab Eesti stabiliseerimisreservi saatuse otsustada ühe päevaga ja tõtata
sellega rahvusvahelist finantskriisi lahendama, selgus seaduse
seletuskirjast.
Vaatamata sellele, et riigikogu
rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd selgitas eelnõu mõrvarlikku mõju, võtsid
poliitikud 57 poolthäälega demokraatia lämmatajaks kujuneda tõotava
finantskriisi seaduseelnõu vastu.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.