"Töö kaotamine pole inimese isiklik mure,"
märkis sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof ja lisas, et iga inimene peab
olema suuteline oma perekonda toitma, lapsed koolitama ja eluasememaksud
maksma.
Kriisi aeg on näidanud, et meie aktiivsed tööturumeetmed on olnud väga passiivsed, nentis sotsiaalkomisjoni esimees.
"Majanduskriis mõjus kui külm ämbritäis vett ka meie tukkuvale tööjõupoliitikale," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogu ees peetud ettekandes. Sotsiaalkomisjoni esimees sõnas, et üha kasvavatest tööpuudusest järelmõjudest on saanud Eesti kõige põletavam probleem. "Kahe kuuga on järsult kasvanud töötuse määr, prognooside alusel tõuseb see veelgi," rääkis sotsiaalkomisjoni esimees.
Sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul on Eesti kõikidest teistest Euroopa Liidu riikidest kõige vähem panustanud tööpoliitikasse. "Keskmiselt panustavad ELi teised riigid kümme korda rohkem vahendeid tööturule kui Eesti," ütles Pikhof ja lisas, et riigi suhtumist võiks nimetada jääkfinantseerimiseks. Heljo Pikhofi hinnangul on Eesti tööjõupoliitika lapsekingades. Euroopa Komisjon soovitas meil suurendada täiend- ja ümberõppe vahendeid, rääkis esimees ja selgitas, et see on praeguse majanduse kõige parem päästevahend.
Pikhof märkis, et praegu majanduslik olukord nõuab ühe suuremaid toetusi ja kulutusi. "Töötuskindlustuse hüvitiste saajate arv kasvab 1. juulist kasvab hüppeliselt," lisas ta. Sotsiaalkomisjoni esimees leidis, et praegune tööturusüsteem ei ole efektiivne. "Töötuna arvele võtmiseks peavad niigi muserdunud inimesed läbi käima bürokraatia kadalipu," ütles Pikhof.
Sotsiaalkomisjoni esimehe hinnangul on Eesti ümber- ja täiendõpped pigem müüt kui tegelikkus. "Tuleb oodata mitu kuud, pool aastat või isegi kauem, et koolitusele pääseda," kirjeldas Pikhof. Tema sõnul on suurim tung praegu keevitajate kursustele, sest Harjumaal on tööd mõnedele keevitajatele, hanke korraldamise jäikuse tõttu suudab mehaanikakool koolitada kuus 30 keevitajat.
Sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul on praegune kutseharidus probleemne. "See on niivõrd elukauge, et juba koolipingist tulles täiendavad kutsehariduse saanud noored töötute ridu," lisas ta.
"Sotsiaalvaldkonna kulud on suurenemas ja me ei saa raisata ühtegi töökäte paari," mainis esimees. "Olukord on kehvapoolne, kuid mitte lootusetu," ütles Pikhof.
Seotud lood
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul
tuleb kiiresti midagi ette võtta töötukassa vahenditega, tema sõnul on
kassas raha vähe.
Mart Laar ütles, et kahjuks võis täna
riigikogus peetud ettekannetest kuulda ohtralt väljendeid vormis "tõhustada",
"parandada" ja "arendada", kuid ei kõlanud ettepanekuid olukorra
parandamiseks.
Makroökonoomika professori Raul Eametsa
sõnul on Eesti poliitilised valikud langusi ja tõuse võimendanud.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.