Eamets: majanduslanguse ajal süvendame kriisi

Eamets märkis, et Eesti poliitika on olnud protsükliline. "Majanduslanguse ajal tõmbame kulusid kokku ja sellega süvendame kriisi, kui majandus kasvab, siis valame buumile õli tulle," kirjeldas ta.

Eametsa sõnul on poliitilised valikud on langusi ja tõuse võimendanud.

Makroökonoomika professor Raul Eamets ütles Riigikogus peetud ettekandes, et praeguses olukorras on kõige kõrgema vaesusriskiga rühmad lastega pered.

Raul Eamets leidis, et heaoluühiskondades on levinud praktika, et riik paneb õla alla nendele peredele, kes ei suuda oma eluasemelaenu maksta.

Eamets ütles, et praegune haridussüsteem produtseerib töötuid. "Praegune kirjusus haridusmaastikul ja selle regulatsioon on olnud looduslik," ütles Eamets. Tema sõnul on haridusmaastikua probleemiks riigipoolset aktiivse regulatsiooni puudumine. "Mida õpetada ja mis üldse saab?" küsis Eamets ja lisas, et nendest valikutest koosneb Eesti majanduse struktuur. Eamets tuletas meelde varem ettekandes kõlanud lauset, et kahju oleks heal kriisil raisku minna lasta. "Me peaks praegu jõuliselt tegelema majandusstruktuuri muutustega," ütles Eamets.

Eamets ütles ettekandes riigikogus, et suured kulutused tööpoliitikale ei tähenda automaatselt madalat töötuse määra.

Oma ettekande lõpus nimetas professor mitmeid tööturu parandamise abinõusid. Eamets leidis, et tööturgu muudab tõhusemaks bürokraatia vähendamine. Ta tõi näiteks, et osa inimesi on pidanud ennast töötuna arvelt maha võtma, sest nad on tahtnud osaleda haridusministeeriumi koolitusel. "Sa ei saa koolitusel osaleda, sest sa oled vale ministeeriumi haldusalas," märkis professor.

Eametsa meelest tuleb avardada tegevusi. "Töötutele tööklubide loomine - nad saavad kokku, loevad ajalehti ja suhtlevad teiste inimestega," märkis Eamets ja lisas, et praegu on tööklubi meede mõeldud vaid noortele. Eametsa hinnangul tuleks laiendada ka riskigruppide mõistet. Tema meelest võiksid ennetavaid koolitusi saada mitte ainult töö kaotanud inimesed, vaid ka need, kes saavad miiniumpalka. Tema hinnangul on Eestis vaja üldist ümberõppe kontseptsiooni.

Makroökonoomika professori arvates on 100 000 töötut aasta lõpuks reaalne arv. Professor soovitas poliitikutel siiski Eesti arenguid pikemas perspektiivis vaadelda. "Mis võiks juhtuda 15 aasta pärast? See annab paremaid tulemusi, kui hetke tulekahju kustutamine," märkis Eamets.

Eamets tõi välja, et Eesti tööturg on siiski üsna paindlik, sest jäikuse korral poleks olnud võimalik keskmiste palkade alanemine.