Nimevahetus vähendab Eesti Ehituse
usaldusväärsust ning näitab, et Eesti päritolu püütakse varjata, rääkis Eesti
Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop Äripäevale.
„Eesti oludes ta vähendab kindlasti usaldusväärsust, kui ikkagi inimene ei taha end Eestiga siduda, siis miks peab ta selliselt firmalt midagi tellima,“ sõnas keeleteadlane.
„See Eesti häbenemine on kohe suur,“ lisas ta nii nime vahetamist plaaniva Eesti Ehituse kui juba nime vahetanud paljude Eesti firmade kohta. Ta peab nime vahetamist uskumise küsimuseks ehk usutakse, et uus nimi aitab äril paremini edeneda. „Kui firma on tugev, pole vahet, mis ta nimi on,“ kommenteeris Sutrop ja tõi näiteks nimevahetuse läbi teinud Sõnajalgade perekonna.
„Kas keegi usub, et nad ikka on eestikeelsed Sõnajalad, igal võimalikul juhul öeldakse, kes nad enne olid,“ selgitas keeleteadlane oma mõtet ning lisas, et täpselt samamoodi meenutatakse ettevõtete varasemaid nimesid.
Seotud lood
Merko Grupi uut nime Riverito peab Eesti
Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop karmi sõnaga ebanormaalseks.
Eesti Ehitus kutsub kokku aktsionäride
erakorralise koosoleku, et muuta ettevõtte nimi.
Eesti Ehituse nime vahetamise soov on
seoses rahvusvahelise äriga mõistetav, ütles nimevahetuse läbi teinud
ehitusmaterjalide ja aiakaupade müügiketi Bauhof (Ehitus Service OÜ)
tegevdirektor Jaanus Vihandi.
Kondiitritööstusettevõte saab tagasi
ärinime ja kaubamärgi Kalev. Kontserni teised ettevõtjad, mille peamiseks
tegevusalaks ei ole kondiitritoodete tootmine, loobuvad oma ärinimedes nime
Kalev kasutamisest ning hakkavad kasutama nime AS Luterma.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.