Eesti Ehituse uus nimi Nordecon International

Nõukogu esimees Toomas Luman põhjendas aktsionäride erakorralisel koosolekul välismaise nime valikut sellega, et ettevõtte eesmärk on kasvatada välisturgude osakaalu veelgi. Mullu kasvas osakaal viiendiku võrra ehk umbes 20% teenitakse tulud välismaalt.

"Seda ärinime juba kasutab Eesti Ehitus osadel turgudel," ütles Luman alustuseks, rõhutades, et ärinimi on väga tähtis asi. "Nordeconi nime "testimine" aitas kaubamärki sisse töötada. Klientidel, partneritel ja töötajatel on muutusega ka kergem harjuda."

Luman pidas ka oluliseks nendel turgudel, kus ettevõte tegutseb, kasutada domeeni .com, mida nüüd Nordecon teha saab (nordecon.com). Teistel turgudel peale Ukraina saavad tütarettevõtted Nordeconi nime, Ukrainas jääb Eurocon, kus nimi müüb Lumani sõnul väga hästi. Nime vahetus puudutab ka kodulehe aadresse.

Nime vahetusel lähtutakse kõikide Balti tütarettevõtete puhul põhimõttest, et üldehitusfirmad hakkavad kandma nime Nordecon koos sõnaga „ehitus“ kohalikus keeles, ja rajatiste ning infrastruktuuridega tegelevad ettevõtted hakkavad kandma sarnaselt nime Nordecon Infra, neid eristavad viited äriühingu tüübile kohalikus keeles, näiteks AS, SIA ja UAB.

Nii saab ASist Linnaehitus AS Nordecon Ehitus, AS Aspi aga hakkab kandma nime AS Nordecon Infra. Eesti Ehitusest saab valdusettevõte nimega Nordecon International, mis osaleb suurematel ja rahvusvahelistel hangetel. Tuumikaktsionäri uus nimi on Nordic Contractors.

"Ega nime muutus ei ole eesmärk omaette, vaid peab toetama strateegiat," teatas ettevõtte juhatuse esimees Jaano Vink, kes rääkis aktsionäridele uuest strateegiast.

Vink märkis, et juba mullu moodustas välisturgudel tegutsemise osakaal viiendiku. „Välisturu osa kasvab jätkuvalt,“ rõhutas Vink. „Täna on valutum aeg nime muutuseks, mida aeg edasi, seda raskem on seda teha, kuna peame välisturgudel üha enam tegutsema.“

Vink rääkis uuest strateegiast, et 2009-2013 on eesmärk tugevdada positsiooni koduturul ning luua eeldused jõuliseks kasvuks valitud välisturgudel 2011-2013. „2013 tahaks saavutada kiiret käibekasvu," märkis Vink, soovides saavutada turuliidri positsioon nii hoonete kui ka rajatiste valdkonnas Eestis.

„Laiendame haaret välisturgudel - Lätis, Leedus, Ukrainas, võimalusel siseneme Valgevene turule. Laiendame haaret tegevusharudega,“ kõneles Vink. Tema sõnul on arvestatav kasv välisturgudel võimalik peamiselt teiste ettevõtete ostude ja ülevõtmiste kaudu.

Hetkel osaletakse Vingi sõnul Lätis mitmete suuremate projektide pakkumises, kus kasutatakse eurohankerahasid. "Oleme kasvatamas mahtusid keskkonnaehituse valdkonnas," märkis Vink. Läti on olnud eurorahade hankimisel edukam kui Eesti, tõdes ta.

2013. a Nordecon Internationali kontserni struktuuri korrastamise tulemusel on loodud kaks suuremat haru, mis ühendab kõigil turgudel endas, esiteks, infrastruktuuriettevõtteid ja, teiseks, hoonete ehtituse valdkonda, selgitas Vink.

Samuti on ettevõte endale seadnud eesmärgiks 2011-2013 tugevdada positsiooni välisturgudel.

„2013. a tuleb pool tulust välisturgudelt,“ teatas Vink ettevõtte ambitsioonidest. Tahetakse tegutseda Lätis ja Leedus nii hoonete kui rajatiste (sh ka sadamaehituse) valdkonnas eraldi tütarettevõtete kaudu. Ukrainas liigutakse Vingi sõnul samuti rajatiste turule, mida siiani ei ole tehtud. „Valgevene turul lööme kaasa,“ lisas Vink lootusrikkalt, mis tähendab, et seda võimalust uuritakse ja nähakse selles perspektiivi.

Piirkond, kus ehitusettevõte edaspidi tegutseda soovib, on Vingi sõnul Läänemere ja Musta mere vaheline telg, kus on ettevõttel olemas kogemused ja kus ka riskid hoomatavamad kui mujal, pidades ebatõenäoliseks näiteks Gruusia ja Bulgaaria turule sisenemist.

Luman ei näe võimalusi, et nende suuremad konkurendid nagu Merko, Skanska jt ära kaoksid, vastates aktsionäri esitatud küsimusele. Vink ütles, et nendel välisturgudel, kus nemad tegutsevad, Eesti konkurendid paljuski ei tegutse, seega ei ole ehitusettevõtte jaoks see ka nii oluline küsimus.

Väiksemate firmade ülesostmist Luman ei välistanud, suuremate, st konkurentide ülesostmist ei plaani ehitusettevõte Lumani sõnul proovida üles osta. Ka võimalikust ühinemisest ei soovinud Luman pikemalt rääkida, küsides, kas on pakkumisi.

Luman kinnitas aktsionäridele, et nad ei ole mõelnud sellist kummalist mõtet nagu börsilt lahkumine. "Meile täitsa meeldib seal," ütles ta.

Mis võiks olla ettevõtte eeliseks ja kuidas kavatsetakse käivet kasvatada, selgitas Vink, et keskselt juhitud ettevõte ei saa olla lokaalselt edukas. "Otsustus antakse tütarettevõtetele," ütles Vink. "Klientidel on parem aru saada, kui ka ühtne nimi on kõikidel kaubamärkidel."

Lühemas, kiirelt langeva turu perspektiivis aga keskendume eelkõige kuluefektiivsuse tõstmisele ning oma konkurentsipositsiooni säilitamisele, lubas Vink.

Lumani hinnangul on 30-40% sisendite hindade vähendamine ainuvõimalik kärpe suurus hetkel, mis aitab ellu jääda. Konkreetsest kulukärpe numbrist ei soovinud Luman lähemalt rääkida, mida ettevõte juba teinud on, põhjendades börsi reglemendist tulenevate info avalikustamise nõuetega. Ta mainis, et kärbe on olnud ulatuslik.

Luman toonitas, et see ongi normaalne tase, milleni paljud ehitusettevõted oma kulude kokkuhoiuga jõudnud on, ja see jääb mõneks, heaks aastaks sellisele tasemele, mitte ei hakka sisendite hinnad kohe uuesti tõusma, nagu on meedias välja öeldud.