Maja kui element, täpsemalt betoonelement

Tabasalu mäest üles sõites ja õigel ajal paremale keerates leiate end kesk uusi eramuid, millest nii mõnigi on jõudnud enamiku meie ehitusest ja arhitektuurist kirjutavate väljaannete veergudele.

Nii leiab silm siit arhitektide Urmas Muru ja Peeter Pere kavandatud nn vaskmaja, paeastangu tagant piilub Indrek Almanni jalale tõstetud maja ülaserv, rääkimata siis hulgast moodsatest klaasbetoonist hoonekarpidest.

Kogu selle arhitektuurilise virvarri servalt leiab maja, mille välisseinad osalt ruugetes toonides ehk raudsulfaadiga töödeldud, teised aga kirkalt valged ehk siis happega töödeldud betoonpinnad.

Valge tooks nagu päikesekiire kuldsesse sügisesse, rõhutades samas hoone ülespoole kasvades muutuvate mahtude erinevust. Vaatetorni meenutav raamatukogutuba üleval katuse kohal võiks olla just see viimane pidepunkt, mille betoon- ja klaaspindadelt peegelduvad loojuva päikese viimased kiired.

Maja tellija tunnistab, et aega hoone kavandamisest valmimiseni kulus ikka üksjagu palju. "Elementidest majakarbi kokkupanek ehitusplatsil võttis aega vaid kaks nädalat, kavandamisele ja viimistlemisele kulus aga kokkuvõttes aastaid," räägib ta.

Ning lisab, et kuna põhiline ehitusaeg ühtis buumi tipphetkedega, siis oli kohati ka raskusi vajalike töömeeste leidmisega. "Rääkimata sellest, et ka tööde eest toona küsitud hinnad olid suhteliselt pöörased, nüüd saab tundavalt odavamalt ehitada."

"Betoonelemendid, mida tarvitati majaehitusel, valmistati firmas E-Betoonelement. Kasvuhoone otsa paigutatud abihoone osad aga valmistasid Pärnu Betoonimeistrid," selgitab tellija. Pärnu lähistelt Audru kivitehasest on pärit ka maja ümbritsevad sillutiskivid.

Pisut üllatav on aga kuulda, et majaprojekti koostas arhitekt Laila Põdra, kes seni tuntust kogunud rohkem puisest materjalist hoonetega, nii pälvis mõned aastad tagasi toimunud parima eramu konkursil eripreemia tema palkmajadekompleks Hiiumaal.

"Eks eri materjalide kasutamine oma töödes hoiab ka arhitekti virgena ja turgutab vaimu uute lahenduste otsimisel, seda enam, kui arhitektiamet pole just põhitöö," tõdeb kultuuriministeeriumis töötav Põdra.

Ta kiidab ka koostööd tellijaga, kellel jagus kannatust ja pikka meelt kord alustatud projekt ka võiduka lõpuni vedada. "Eks töö käigus tuli ikka erimeelsusi ette, aga need leidsid lõpuks ikkagi positiivse lahenduse," lisab ta.

Tellija sõnul on hoones üldpinda kahe ja poolesaja ruutmeetri jagu, eluruumidele jagub sellest omakorda poolteistsada. "Esimesele korrusele jäävad talveaed, avatud köögiga elutuba, kabinet ja saunaruumid. Otse esikust pääseb garaaži."

"Garaaži majaga liitmine on hea lahendus," tõdeb ta. "Algul oli plaanis küll autovarjualune krundil hoopis mujale paigutada aga praegune lahendus on ikka ilmselt parim: pääseb kenasti kuiva jalaga auto juurde ja sealt tuppa tagasi."

Esimese korruse elutoaosa on, kasutades ära pealisehitise puudumist, tõstetud teistest ruumidest tunduvalt kõrgemaks. Elutoast pääseb laia treppi pidi teise korruse magamis- ja töötubadesse, sealt omakorda aga üles raamatukogutuppa.

Viimasest avaneb kena vaade üheltpoolt naabritele, siinkohal tuleb tõdeda, et kuna enamik eramuid on valminud ühel ja samal ajal, ei häiri pilti pooleliolevad hooned ega tegutsevad masinad.

Teisalt paistab läbi raagus puuvõrade Kakumäe laht, nii et ka merevaade on täiesti olemas. Nõnda et kena maja, mis on ka kena koha peale püsti saanud.

Konkurss "Aasta betoonehitis 2008" tõi Jaan Valbetile tellija auhinna.

"Hoones on betooni häid näitamisvõimalusi kasutatud kõikjal. Esimesel korrusel on rauasulfaadiga töödeldud pindasid, teisel korrusel on paneeli pinda töödeldud happega. Paneelide välispinnas on kasutatud valget tsementi. Hoone kavandamine on nõudnud hoolsat läbimõtlemist - paneelidesse valati kohe sisse juhtmekanalid, augud pistikupesadele, lambilülititele jne," oli kirjas žürii põhjenduses.

Heiki Meos žüriist kiitis maja betooni eritöötlusi.

Maja projekteerimisel oli koostöö tellijaga konkreetne ja konstruktiivne. Sain arhitektina betoonelementide suhtes märksa targemaks. Ise proovisin projekteerimisprotsessi ka loomingulisust tuua, mis tellija elu keerulisemaks tegi, aga loodetavasti ka huvitavamaks.