Ministeeriumide palgal olevatest ametnikest
tõenäoliselt kõige suurema teenistuse sai mullu kaitseministeeriumi kantsler
Lauri Almann, kes teenis 1 076 905 kr. Sellest lisatasud ja hüvitised
moodustasid 204 546 kr ja preemiad ning tulemustasu kokku 362 900 kr.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo palk on ilma esinduskuluta, mis oli mullu kokku 832 435 kr, sellest puhkusetasu 82 532 kr. Ministri ametipalgale lisandub esinduskulu, mis on igakuiselt 20% ametpalgast.
Suuruselt kolmas teenistus kaitseministeeriumis oli mullu ministeeriumi nõunikul ja kunagisel avalike suhete osakonna juhil Madis Mikkol. Tema palk ulatus 672 123 kroonini. Lahkumishüvitiseks maksti Mikkole 286 156 kr. Mikko koondati möödunud aasta lõpul.
Eelmine kantsler Lauri Almann määras Mikkole viimasel päeval enne ametist lahkumist 415 300 kroonise koolituse Roomas NATO kaitsekolledžis. See oli vaid kaks nädalat enne Mikko koondamisotsust, ent Aaviksoo tühistas koolitusotsuse.
Mullu novembris lahkus omal soovil kantsler Lauri Almann. Kaitseminister maksis talle hüvitiseks kuue kuu palga ehk 316 500 kr.
31. märtsini ametis olnud ja kohtus riigireetmise eest pikaks ajaks vangi mõistetud Hermann Simm teenis mullu kokku 367 902 kr, sellest hüvitisena 279 934 kr.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi koondatud ametnikud
said lahkumishüvitiseks kuldse käepigistuse ja materiaalse kindluse. Mõni
inimene lahkus summaga, mille eest saaks osta koguni uue Audi A4.
Tallinna Lennujaama juht Rein Loik teenis
mullu 1 242 797 kr. Sellest ligi 300 000 krooni olid lisatasud.
Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles
teenis mullu rohkem kui minister Laine Jänes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.