Rahandusministeeriumi koondatud ametnikud
said lahkumishüvitiseks kuldse käepigistuse ja materiaalse kindluse. Mõni
inimene lahkus summaga, mille eest saaks osta koguni uue Audi A4.
Näiteks finantspoliitika osakonna juhataja Lelo Liive sai mullu hüvitist kokku 476 280 kr, lisaks lisatasusid 71 794 kr ja puhkusetasu 56 169 kr. Kokku teenis Liive mullu pea ministripalga – 800 587 kr.
Rahandusministeeriumi haldusosakonna juhataja Malle Keerd sai koondamistasu ja hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest 298 295 kr, lisaks 48 000 kr listasusid. Kokku oli tema teenistus eelmisel aastal 553 228 kr.
Haldusosakonna talituse juhatajale Katrin Proosile maksti koondamistasu 244 027 kr, kokku teenis ta mullu 415 485 kr.
IT talituse juhataja Meelis Pupart lahkus ministeeriumist 166 581kroonise lahkumishüvitisega, tema teenistus mullu küündis ligi poole miljonini.
Rahandusministeerium palus täna toonitada, et on lähtunud koondamishüvitiste maksmisel rangelt avaliku teenistuse seadusest ning ükski töötaja ei ole saanud täiendavat või seadusest mittetulenevat hüvitist.
Seotud lood
Tallinna Lennujaama juht Rein Loik teenis
mullu 1 242 797 kr. Sellest ligi 300 000 krooni olid lisatasud.
Ministeeriumide palgal olevatest ametnikest
tõenäoliselt kõige suurema teenistuse sai mullu kaitseministeeriumi kantsler
Lauri Almann, kes teenis 1 076 905 kr. Sellest lisatasud ja hüvitised
moodustasid 204 546 kr ja preemiad ning tulemustasu kokku 362 900 kr.
Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles
teenis mullu rohkem kui minister Laine Jänes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.