"See, et mõni ei ole märganud seda, mida on
tehtud majanduse elavdamiseks, on eelkõige märkaja probleem," teatas peaminister
Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.
"IMF ja Euroopa Komisjon on märganud, mida Eestis on tehtud majanduse elavdamiseks ja mõlemad nimetatud institutsioonid on kiitnud Eesti kiiret reageerimist ja mõlemad on leidnud ka, et meie poolt rakendatud meetmed on oluliselt majandust elavdanud. Ehk on öeldud otsesõnu, et Eesti riigi eelarves on investeeringute osatähtsus kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt," kinnitas ta.
Peaministri sõnul oli 2007. aastal Eesti eelarve ülejääk peaaegu 3%, ent 2008. aastal oli defitsiit 2,97% ehk jälle pea 3%. "2008 võrreldes 2007. aastaga pandi majandusse koguni 6 protsendipunkti meie sisemajanduse koguproduktist rohkem. See ongi majanduse elavdamine. Kui keegi kujutab ette, et majanduse elavdamine on inimeste ülesse rivistamine ja kõigile labidate või rehade kätte jagamine, siis ta on mitu sajandit ajast maas," väitis Ansip.
"Majanduse elavdamise meetmed, investeeringud, ka vähekindlustatud gruppidele toetused... Seda peetakse maailmas üheks väga oluliseks majanduse elavdamise meetmeks, kui vähekindlustatud gruppidele antakse lisavahendeid. Näiteks pensionide tõstmine. Vähekindlustatud inimesed kasutavad kõik lisavahendid selleks, et majandust elavdada, nad ei pane seda raha hoiuarvele, vaid nad ostavad kaupa ja teenuseid, misläbi majandust elavdataksegi," selgitas peaminister.
Samas jättis ta mainimata, et juba paar kuud tagasi valminud nn eksportivate ettevõtete abipakett ehk ekspordi riikliku garanteerimise seaduse eelnõu ei ole seni ministeeriumite kooskõlastusringi läbinud. Viimati tulistas selle auklikuks reformierakondlasest justiitsminister Rein Lang, kelle hinnangul olid eelnõul juriidilised puudujäägid.
"Ülemaailmse majanduskriisi tingimustes on valitsustel kindlasti kohustus kohelda ettevõtteid erinevalt võrreldes tavasituatsiooniga, kuid see ei tähenda, et maksumaksja raha võiks kasutada ebaefektiivselt, veelgi hullem, korruptiivselt," põhjendas Lang.
Majandusminister Juhan Partsi ajas Langi arvamus marru. "See süüdistus maksumaksja raha raiskamise ja korruptiivsete sidemete kohta on täiesti jabur, see on sonimine. On väga kahetsusväärne, et Rein Lang käitub kui koolitulistaja, kelle ohvriks on Eesti ettevõtjad," lajatas Parts rahvusringhäälingu uudisteportaalis.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni hinnangul võib
kohustusliku pensionifondiga liitunutel sissemaksete peatamine
tekitada õigustatult isu kas riik või pensionifondide valitsejad kohtusse
kaevata, kuna neid on petetud.
Mereagentuuri CF S Estonia juhatuse
liikme Ants Ratase sõnul on unistatud Tallinna saamisest suureks
finantskeskuseks – Balti mere Hongkongiks, kuid laevandusärita
see soov ei teostu.
Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp
tunnistas enne kevadise majandusprognoosi avalikustamist, et Eesti riigieelarve
defitsiit on euroga liitumiseks vajaliku Maastrichti kriteeriumi serva peal.
Tööstusettevõtete toodang vähenes 2009.
aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes 27%, teatas statistikaamet.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.