Helmese nõukogu liige Jaan Pillesaar
möönab, et nende ettevõte "ausalt öeldes ei tunne, et Eesti riik oleks
majanduslanguse ajal hakanud soosima ettevõtteid".
Ühtegi maksu pole tema sõnul vähendatud. "Valitsus, vastupidi, veeretab ettevõtetele uusi koormusi haigus- ja töötuskindlustuskohustuste tõstmisega. Samal ajal on mõned riigiasutused hakanud kokkulepitud tellimusi edasi lükkama ja arveid hiljem maksma," rääkis Pillesaar.
Et kuidagigi majandusele elu sisse puhuda, peaks tema arvates vähendama eraisiku- ja tööjõumakse ning tekkiva puudujäägi katmiseks suurendama ressursi- ja tarbimismakse. "Tänane Eesti maksustruktuur motiveerib siseturule suunatud äri, vahendamist ja kapitali kogumist. Nende motivaatorite pikaajalise rakendamise tagajärjel Eesti majandus ongi sellises seisus, nagu ta on. Kui soovime motiveerida töö tegemist, töökohtade säilitamist, uute töökohtade loomist ja eksporti, tuleb vähendada töökohtade loomise maksustamist,“ annab ärimees Ansipile nõu.
Seotud lood
Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp
tunnistas enne kevadise majandusprognoosi avalikustamist, et Eesti riigieelarve
defitsiit on euroga liitumiseks vajaliku Maastrichti kriteeriumi serva peal.
Tööstusettevõtete toodang vähenes 2009.
aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes 27%, teatas statistikaamet.
Mereagentuuri CF S Estonia juhatuse
liikme Ants Ratase sõnul on unistatud Tallinna saamisest suureks
finantskeskuseks – Balti mere Hongkongiks, kuid laevandusärita
see soov ei teostu.
Rahandusministeeriumis valminud kevadise
majandusprognoosi järgi kujuneb selle aasta majanduslanguseks 8,5
protsenti, hinnatõus aeglustub 0,4 protsendini.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.