Juhtimiskonsultant: Q Vara suhtes võinuks algatada pankrotimenetluse

Järgneb intervjuu Kaur Kivirähkiga.

Kaur Kivirähk

Kas oli õige, et kohus üldse lubas saneerimisprotsessi algatada?

Kivirähk: Keeruline öelda. Olukord on suhteliselt halb. See on selge. Samal ajal, kui ettevõttel on kindel nägemus, kuidas ettevõtte nägemust säilitada ja ennast ümber korraldada, siis miks mitte. Küsimus on selles, kas kohus tegi otsuse ainult selle informatsiooni põhjal, mis neile anti ehk numbrite põhjal, või siis osati kohtule ka midagi muud öelda, näiteks et ettevõttel on plaan, kuidas olukorrast välja tulla. Kui plaan oleks olnud olemas, võib kohtuga nõustuda, et anname ettevõttele võimaluse. Praegusel juhul on tegelikult näha, et mingit plaani ei ole. Kui plaani ei ole ja saneerimiskava tulemused on sellised, nagu nad hetkel on, siis oleks võinud pigem pankrotimenetlusega alustada.

Miks ettevõtte saneerimisnõustajad ja ettevõtte juhtkond arvavad, et neil on plaan, kuidas olukorrast välja tulla, ja miks teie ja mitmed teised arvavad, et Q Varal ei ole plaani?

Kivirähk: Siin on küsimus, kui neil on plaan, miks nad seda ei esita. Seaduses on ka seda öeldud, et plaani nimetatakse saneerimiskavaks. Kui esialgset kava vaadata, siis ei ole plaani. Seal oli situatsioonikirjeldus, aga minu hinnangul ei olnud seal pädevat analüüsi, kuidas ettevõte ümber korraldada. Mis on saneerimiskava puhul kõige olulisem, on see, kuidas suudetakse pärast saneerimisprotsessi kasumlikult edasi toimida. Seda seal kavas ei olnud ette nähtud. Pigem võis sealt välja lugeda, et loodetakse kinnisvaraturu taastumisele, aga kindlasti lootustega mängimine ei ole saneerimise mõttes mõistlik. Kui vaadata kasvõi riigi majandusprognoosi, mida kogu aeg muudetakse, siis me ei saa olla kindlad, et kinnisvaraturg näiteks kahe aasta pärast taastub. Võib-olla taastub viie aasta pärast. Selle peale ei saa ehitada ühte jätkusuutlikku kava. Selleks peab olema näidatud ära ümberkorralduse ulatus ja majanduslik mõju, kuidas sa suudad ettevõtet nii ümber korraldada, et ka praegustes turutingimustes suudad hakata kasumlikult tegutsema. Seda seal küll ei ole. Sellele on ka teised eelnevalt tähelepanu juhtinud, et ei ole sisulist majanduslikku analüüsi.

Nii palju kui ma tean, on selle kava tegijad juristi haridusega inimesed, mis on kindlasti väga oluline, et saneerimisseadust õigesti täita, aga väga oluline on seal juures ka väga tugev majanduslik taust. Ilma majandushoobade tundmiseta ja kogemuseta, kuidas ettevõtteid ümber korraldada, on väga keeruline sellist kava kokku panna. Nad on võtnud endale väga tõsise eesmärgi, aga praegusel hetkel on näha, et nad on veidi ennast üle hinnanud.

Kui spekuleerida, siis mis te arvate, mis on tegelikult selle taga, et Q Vara juhid asusid ettevõtet saneerima?

Kivirähk: Spekuleerida ju võib. Selge on see, et saneerimismenetlus annab teatud võimaluse pankrotiprotsessi pikendada ehk enne selle väljakuulutamist aega võita. Praegusel juhul on seda kindlasti saavutatud. Seda on nüüd väga raske kõrvalt öelda, kas kellelgi tõesti olidki sellised kavatsused. Samas seda tuleb küll tõdeda, et juhid ei ole väga tõsiselt suhtunud sellesse ehk neil ei ole olnud seda plaani, mis eeldab saneerimisprotsessi algatamist.

Kui sul on raske majanduslik olukord ja sul ei ole plaani, kuidas ettevõtet sellest välja tuua, kasvõi esialgset plaani, siis ei ole mõtet saneerimismenetlust alustada, pigem tasub alustada pankrotimenetlust.

Kas on nii, et pankrotimenetluses oleks Q Vara juhid saanud oluliselt vähem, kui nad saneerimismenetlusega saada võivad?

Kivirähk: Juhtide puhul on kindlasti see, kui saneerimisprotsess pikemalt edasi kestab ja ei ole pankrotimenetlust, kus ettevõte likvideeritakse, teenivad nad vähemalt oma palga iga kuu välja. Küsimusele, kas see huvi on seotud ainult oma palga teenimisega, on väga raske hinnangut anda. Kindlasti on see üks võimalus hoida ettevõtet pinnal.

Üks asi võib olla, et ei taheta tunnistada. Inimene ikka haarab viimasest õlekõrrest. Kes see ikka tahab tunnistada, et ta pankrotis on. Q Vara juhid ei ole võib-olla piisavalt aru saanud, mis on saneerimismenetluse mõte kui selline.

Aga saneerimisnõustajate ja ettevõtte juhtide hinnangul neil on ju plaan, kuidas ettevõte antud olukorrast välja tuua.

Kivirähk: Aga mis on see plaan? Seda peab saama ühe lausega ära öelda.

Kulusid võimalikult palju vähendada ja olemasolevad kinnisvaraobjektid maha müüa ning võlausaldajatele võlg tagasi maksta. Nad on juba kõvasti näiteks töötajaskonda vähendanud, nagu saneerimiskavas kirjas.

Kivirähk: Kuidas on sul võimalik müüa oma tooteid, kui sa vähendad nii oluliselt töötajaskonda? Tegelikult sa vähendad ka neid inimesi, kes reaalselt peaks müügiga tegelema. Praeguses olukorras ma näen, et pigem tuleks rohkem panustada müügile. Müügistrateegiat, kuidas objektid suudetakse realiseerida, seda selles kavas ei ole. Tegelikult võib-olla see ongi kõige suurem puudus, et sa võid ju öelda, jah, ma tahan need maha müüa, aga kui sul ei ole strateegiat, siis ei suuda seda ka teha. Direktor ja raamatupidaja üksi ei suuda kindlasti tagada sellist müüki, nagu vaja on.

Mis te arvate, kas kohus kinnitab selle kava?

Kivirähk: Kui mingit strateegiat kavasse ei lisandu, siis ma ei näe küll põhjust, miks peaks kohus positiivse otsuse tegema. Üks printsipiaalne viga oli ka seadusega tehtud, et maksu- ja tolliameti nõudeid oli vähendatud. Saneerimisseadus ei anna kindlasti alust maksuameti nõuet vähendada. Selleks on maksuseadused, mis sellist võimalust ette ei näe. Küll on võimalik maksusid ajatada. See on ka juba üks juriidiline viga, mis ei laseks kohtul kava heaks kiita. Kui seda viga ei ole ära parandatud, siis see on juba puhtalt juriidiline probleem.

Mis siis saab, kui kohus ei kinnita kava, kas siis algatatakse pankrot?

Kivirähk: Kui kohus ei kinnita, siis tõenäoliselt mõni võlausaldajatest esitab pankrotiavalduse ja siis jätkub pankrotiprotsess. Tegelikult näeb pankrotiseadus ka ette võimaluse, et pankroti käigus, kui määratakse pankrotihaldur, suudetakse ettevõte päästa. Aga selleks, et ettevõtet päästa, on vaja mingit ideed. Saneerimiskavas peaks olema uus äriprojekt.

Mina praeguse seisuga väga ei usu, et see saneerimisprotsess positiivse lõpu saab, kui nüüd ei ole tõesti väga kardinaalseid muutusi sinna kavasse tehtud.

Kas juhte saaks ka kuidagi vastutusele võtta?

Kivirähk: Juhte saab juhtimisvigade eest karistada, aga ma ei tea küll väga palju juhtumeid, kus juht on juhtimisvigades süüdi mõistetud. Võib-olla on see esimene pretsedent, kui juhtimisvead suudetakse tõesti välja tuua.

6. aprill on tähtaeg, mil võlausaldajad peavad saneerimiskava kinnitama. 13. aprilliks peavad saneerimisnõustajad kava esitama kohtule, kel on 30 päeva aega otsust langetada. Saneerimisseadusest tulenevalt on ettevõtjal õigus kava ka ilma võlausaldajate heakskiiduta kohtule esitada.