Euroopa Komisjon kiitis heaks Tartu ja
Rapla veeprojektide lõpparuanded, mis tähistab nimetatud projektide edukat lõppu
ning viimaste toetusrahade ülekandmist, teatas Keskkonnainvesteeringute
Keskus.
Ehkki mõlema Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti ehitustööd lõppesid juba 2007. aasta esimeses pooles, kannab Euroopa Komisjon viimased 20% toetussummast Eestile üle alles pärast projekti lõpparuande heakskiitu. Vastavalt euroliidu reeglitele maksab komisjon projekti toimumise ajal kuni 80% tehtud kulutustest.
See tähendab, et esimeses järjekorras tuleb toetusesaajal kasutada enda vahendeid. Paljud projektide elluviijad on omafinantseeringu katteks võtnud laenu või küsinud toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Lõppenud Rapla projektiga laiendati ning rekonstrueeriti Rapla ja Kehtna valla vee- ja reoveevõrgustikku, Tartu linna projekt keskendus nii olemasoleva kanalisatsioonivõrgu uuendamisele kui ka laiendamisele. Muuhulgas võimaldati paljudel inimestel liituda linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga ning Tartu puhul vähenes tänu kanalisatsiooni suurenenud vastuvõtuvõimele ka suurvetega kaasnev tänavate üleujutuse oht.
Vanas perioodis tehti Ühtekuuluvusfondist rahastusotsused 13 veemajandusprojekti kohta, millest kuuel käivad veel ehitustööd. Täielikult lõppenud ning kõik toetuserahad on üle kantud kuue projekti puhul, ühe projekti lõpparuanne on hetkel koostamisel. Ühtekokku rahastatakse 2004-2006 aasta programmiperioodi veeprojekte Ühtekuuluvusfondist rohkem kui 2,8 miljardi krooni eest.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts allkirjastas kolmapäeval Tallinn-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu
ehitusprojekti toetuse taotluse rahuldamise otsuse, millega riik suunab ehitusse
üle 500 miljoni krooni Euroopa Ühtekuuluvusfondi raha.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.