ÄP juhtkiri: valitsus, jäta II sammas rahule

II samba sissemaksete ajutise külmutamise mõtteni sai valitsus jõuda vaid oma varasemate valede valikute tõttu ning idee elluviimine tähendaks, et valitsus teeb seniste vigade heastamiseks veel ühe ja suurema vea, mille hinda ei suuda valitsus praegu arvutada.

Valitsuse hetkeline rahaline võit tähendab rahalist kaotust sadadele tuhandetele inimestele - selle kaotuse arvutasimegi tänases luubiloos kokku. Ent võimatu on rahas mõõta kodanike usalduse kaotust riigi vastu, ja veel enam - Eesti riigi usaldusvääruse kadu välisriikide silmis.

Pensionide tõstmine 1. aprillist - küll poole väiksemas ulatuses ehk siis 5 protsendi võrra - oli selgelt populistlik samm, tehtud eelseisvaid valimisi silmas pidades. See oli suur viga, mis pealegi ei aita valitsusparteisid Keskerakonnalt tema eakaid valijaid üle lüüa. Samas oleks pensionitõusu edasilükkamine säästnud valitsust vaevast, mida ta nüüd näeb II sambast raha kättesaamisega.

Toimetuse arvutuste järgi saaks valitsus II samba sissemaksete külmutamisega oma käsutusse kahe aasta jooksul 5 miljardit krooni. Keskmise palga saajale jääks samal ajal kätte 5000 krooni, pisukese võidu hind on kaotus pensionilt 65 000 krooni. Kokku on kaotajaid üle 580 000 ehk kõik need, kes ehitavad endale II pensionisammast.

Täna arutavad valitsusliidu parteide juhid ka rahandusminister Ivari Padari pakutavat kava, kus "vaid" 1,6 miljardit tuleks II samba külmutamise arvelt teatud tingimustel. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel pakkus peaministrile pensionidiili: valitsus maksab külmutatu tagasi, kui majandus kasvab. See tuleks alternatiivina kõne alla.

Ikkagi oleks II samba külmutamine liiga keeruline. Pealegi on juristid juhtinud tähelepanu ohtudele, mis võivad kaasneda sellega, kui valitsus rikub ühepoolselt pensionikogujaile antud lubadusi - välistatud pole kohtutee ehk valitsus võib oma otsusega hoopis eelarvele kopsaka lisakulu tekitada.

Kohtuteest hullem on kogumispensioni põhimõtete pea peale pööramine. Pöörane on seegi mõte, sest Eesti on kogumispensioni idee juba ka n-ö eksportinud - näiteks ehitab Armeenia oma pensionisüsteemi meie eeskuju järgides.

Halvim on aga see, et tulgu valitsusest milline külmutusretsept tahes, ei piisa sellest eelarvedefitsiidi hoidmiseks 3 protsendi piires, sest maksulaekumine väheneb edasi suurenenud ettevõtete pankrottide, kokku kuivava tööhõive ja kasina tarbimise tõttu. Vaja on palju paremat "rahamasinat" - tegelikku säästu riigisektoris, anda välja riigi võlakirjad. Ja Andrus Ansip peab seadma sammud Eesti Panka läbi rääkima, kuidas keskpank saaks anda oma panuse selleks, et euro kindlalt käibele tuleks.