Fitch jättis Läti ilma investeerimisjärgu reitingust

Otsust põhjendas Fitch suurenenud riskiga, et Läti ei suuda kinni pidada rahvusvahelise abilaenu tingimustest. See võib omakorda tekitada probleeme ka Leedule ja Eestile, mille reitinguid Fitch samuti ühe astme võrra langetas. Kõigi kolme Balti riigi reitinguväljavaade on negatiivne.

Lätil on raskused eelarvedefitsiidi surumisega lubatud piiresse, mis lepiti kokku läinud aasta lõpul sõlmitud 7,5 miljardi euro suuruse rahvusvahelise abilaenu tingimustes. Sel põhjusel lükkas Rahvusvaheline Valuutafond märtsis edasi Lätile 200 miljoni euro suuruse laenuosa väljamaksmise.

„Meie jaoks oli ainuke üllatus see, et reitingut rohkem ei kärbitud,“ kommenteeris New Yorgis Brown Brothers Harriman Co valuutastrateeg Win Thin, kelle prognoosi järgi jäävad perspektiivis kõik Balti riigid investeerimisjärgu reitingust ilma. Läti järel paluvad IMFi abi ka Leedu ja Eesti, usub Thin.

Veebruaris andis Lätile spekulatiivse reitingu ka agentuur Standard Poor’s, mis läinud kuul langetas ka Leedu reitingut spekulatiivsele tasemele lähemale.

„Ida-Euroopa on ränga finantskriisi äärel,“ ütles Bloombergile New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini. „Mitme riigi majandus on sügavas languses, mis näeb välja nagu depressioon,“ lisas ta.

„Läti reitingu kärpimine kajastab Läti majanduse halvenenud väljavaateid ja suurenenud riski libastuda poliitikas“ milles abilaenu saades kokku lepiti, märkis Fitch. Eesti ja Leedu reitingu kärpimine kajastab „majanduse halvenenud väljavaateid, mis suurendab survet nende riikide makromajanduspoliitikale,“ teatas Fitch. Madalam reiting kajastab ka võimalikku mõju negatiivsetest arengutest Lätis, kus riskid on kasvanud.

Läti SKP kahaneb tänavu 12%, Eesti ja Leedu SKP 10%, märkis Fitch. Läti lati devalveerimine suurendaks survet ka Leedu ja Eesti valuutale.

„Devalveerimise risk Lätis on kasvanud, kuna IMFi abilaenu programmi täitmine on surve alla sattunud,“ ütles Fitch, lisades siiski, et devalveerimine ei ole agentuuri baasstsenaarium.