Soome peaministri Matti Vanhaneni arvates
peaksid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid euro kasutusele võtma.
Euro võiks olla kasutusel kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, kuna see võtab ära vahetuskursi probleemi, ütles Vanhanen Soome parlamendis peetud kõnes. "Euro on toonud stabiilsuse ja jõukuse meile kui väikesele ja avatud majandusega riigile," lisas ta.
Eurot ei kasuta 11 Euroopa Liidu liikmesriiki 27st. Rootsi valijad lükkasid euro kasutuselevõtu tagasi 2003. aasta referendumil, Taanis sai euro elanikelt eitava vastuse aastail 1992 ja 2000. ELi idapoolsetest liikmetest on euro kasutusel Sloveenias ja Slovakkias.
Teised liiduga 2004. ja 2007. ühinenud riigid plaanivad eurole üle minna, kuid peavad selleks täitma terve rea tingimusi. Nii peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3% SKPst. Samuti ei tohi riigi inflatsioonimäär ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Ühisraha tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis sularahana kasutusele 2002. aasta 1. jaanuaril. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem.
Eesti on läbinud kaks majandus- ja rahaliidu täisliikmestaatuse saamise eeletappi kolmest: ühinenud ELiga ja liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2. Kolmandaks tuleb võtta kasutusele euro. Eesti valitsus ja keskpank on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga esimesel võimalusel ehk niipea, kui Eesti täidab selleks vajalikud tingimused. Lähima tähtajana on nimetatud järgmise aasta suve, kuid tõenäolisem liitumisaeg on 1. jaanuar 2011.
Seotud lood
Fitchi reitinguagentuur ennustab, et Eesti,
Leedu ja Poola võivad siseneda eurotsooni 2013. aastal, Tšehhi 2014. ja
Bulgaaria ja Rumeenia 2015. aastal.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.