Rahvusvaheline Valuutafond avalikustas
lõppeval nädalal veebruaris Lätit väisanud IMFi missiooni aruande, milles
märgitakse, et abilaenu tingimuste täitmine on Lätile raske.
Seda eriti eelarvedefitsiidi osas kokku lepitud ülempiirist kinnipidamisega.
„Programmi elluviimine on raske, eriti eelarvet puudutavas osas, samas kui arvatust kiirem kohanemisprotsess tekitab uusi riske ja probleeme,“ märgib IMFi missiooni aruanne.
Dokument tõdeb, et hoiuste väljavool pankadest on aeglustunud ja Läti majanduse välistasakaal on paranenud, kuid majanduslanguse süvenemisega kahanevad järsult eelarvesse laekuvad maksutulud. Lisaks õõnestab seda, mida riigi tasandil on suudetud kokku hoida, suurenenud kulutamine kohalike omavalitsuste tasandil. Eelkõige pole pidama saadud palgatõusu.
Fond manitseb rakendama täiendavaid abinõusid kulude kokkuhoiuks ning tugevdama seejuures kontrolli kohalike omavalitsuste kulutamise üle. Kõike seda tuleb aga ellu viia pinevas poliitilises olukorras, kus rahva rahulolematus kasvab – see suurendab riski. Juuni alguses toimuvate kohalike valimiste eel uuel peaministril vähe manööverdamisruumi, märgib aruanne.
Veebruaris jättis IMF Lätile 200 miljoni euro suuruse laenuosa välja maksmata. Lõppeval nädalal hoiatas Läti rahandusminister Einars Repše, et Lätil võib saamata jääda ka juunisse kavandatud laenuosa väljamakse. Repše kardab, et Läti ei tule täiendavate sügavate kärbetega toime.
Seotud lood
Rahvusvaheline Valuutafond IMF ja Euroopa
Liit võivad lubada Lätile suuremat eelarvedefitsiiti kui mullu Lätile antud
abilaenu tingimustes märgitud 5% SKPst, ütles reitinguagentuuri Moody’s
analüütik Kenneth Orchard.
Lätil jäi läinud kuul Rahvusvaheliselt
Valuutafondilt saamata 200 miljonit eurot, kuna valitsus ei suutnud eelarves
teha vajalikke kärpeid, ütles peaminister Valdis Dombrovskise
pressiesindaja.
Eelarvekulusid koomale tõmbav Läti valitsus
võtab aluseks kõige mustema stsenaariumi – kulusid tuleb kärpida 40%.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.