Luman: Arealisel pole laenude teenindamisega probleeme

Järgneb intervjuu Toomas Lumaniga.

2007. aasta seisuga pidi Arealis kahe aasta jooksul tagasi maksma 434,7 miljonit krooni. Kui suure osa maksis ettevõte tagasi eelmisel aastal ja palju peab maksma tänavu?

Arealise lühiajaliste võlakohustuste saldo 2008. aasta lõpu seisuga oli 360,3 miljonit krooni, millest pikaajaliste kohustuste maksed järgmisel perioodil moodustasid 360,2 miljonit krooni.

Kõiki laene on Arealis teenindanud lepingujärgselt. Oleme laene ka vastavalt vajadusele refinantseerinud ja teeme seda ilmselgelt ka tulevikus.

Kuna Arealisel on suur laenukoormus, siis järeldame, et Nordecon Internationali otsus osta osalus Paekalda projektis ja otsus maksta dividende on ajendatud soovist Arealise võlakoormust vähendada.

Mõiste suur või väike on suhteline ja ei oma ärilises mõttes tähendust. Ärilises mõttes omab tähendust, kas laenud on teenindatavad või mitte ja Arealise laenud on nii meie, kui ka meid finantseerivate pankade arvates teenindatavad. Tõestuseks olgu meie pangalaenude keskmine kaalutud intressimäär, milleks on 2009. aasta märtsi lõpu seisuga 4,29% aastas.

Nagu nähtus Nordecon Internationali börsiteatest, jaotuvad kinnisvarainvesteeringud Nordic Contractorsi kontsernis edaspidi selliselt, et eluasemearendusele keskendutakse Nordecon Internationalis ja ärikinnisvara arendusele Arealises.

Mis puudutab Arealise pangalaene laiemalt, siis suuremas osas on tegu nn rahavooprojektidega, mille teenindus on kaetud rendiobjektidest saadava rahavooga või turuhindadel müüdavate korteritega. Kruntide ostuks võetud laenude teenindus koosneb intressimaksetest, mille eelarve on Nordic Contractorsi poolt kaetud.

Nordecon Internationali dividendide maksmise strateegia koosneb kolmest punktist: tuumikaktsionäri dividendiootus, väärtpaberituru üldine kapitalitootlus, optimaalne omakapitali ja võõrkapitali suhe ja maht. Millised nendest kolmest punktist olid teie hinnangul sel aastal täidetud?

Nordecon Internationali dividendiotsus sünnib ettevõtte juhatuse, nõukogu ja tuumikaktsionäri konsensusliku otsusena, kuigi tuumikaktsionär võiks ju oma otsustusõigust kasutada.

Käesoleval aastal 2008. aasta majandustulemuste eest makstavate dividendide osas oli tuumikaktsionäri ootus 2 EEK/aktsia, aga konsensus leiti tasemel 1 EEK/aktsia. Oleme konsensuslikkust selles asjas alati tähtsaks pidanud.

Reegel on see, et meie arusaama kohaselt peavad (väike)aktsionärid teenima oma investeeringult tulu nii läbi aktsiahinna kasvu kui ka iga-aastaste dividendide.

Eriti oluline on dividendide maksmine väikeaktsionäride vaatevinklist just olukorras, kus aktsia hinnad on langenud, sest praegu aktsiaid sunnitult müües saavad nad kahju, seega on dividend ainus võimalik teenimisallikas neile.

Me ei pea põhjendatuks piisavalt likviidsete ettevõtete otsust jätta väikeaktsionärid ilma püsivast tulust aktsiahindade suure languse tingimustes ja põhjendades seda üldsõnalise selgitusega likviidsuse hoidmise vajalikkusest.

Arealisel või Arealise osalusega firmadel valmis eelmisel aastal mitu eluasemearendust. Kui palju on korterite müük maas esialgsetest plaanidest?

Müügiperioodid on pikenenud kogu turul ja siinkohal ei ole Arealis mingi erand. Meie praegused müügihinnad tagavad pangalaenude tagasimaksete kaetuse, kuid omakapitalinvesteeringu nendel objektide peame tõepoolest suuremas osas kuluks kirjutama.

Käesoleva aasta alguseks oli Sipelga 3a-s müüdud 21 korterit, millele käesoleval aastal on lisandunud 13. Ülejäänud 36 puhul usume, et müüme enamiku selle aasta jooksul, kuna müüme hinnatasemelt, mis on turule vastuvõetav.

Särje ridaelamutest on müümata 10 boksi ning Lai 15 9 korterit ehk ligikaudu 50% pinnast, kusjuures viimast ei ole finantseeritud pangalaenuga, vaid ainult omakapitaliga. Viimase kahe projekti müügiperiood on meie hinnangul kuni kaks aastat.

OÜ Sipelga Maja kaasomanik on Arealise kõrval OÜ Kraft ja pojad, mis kuulub Jüri, Gunnar ja Märt Kraftile. Samal ajal on mitmeid teie arendusi finantseerinud Nordea pank. Kas see on kokkusattumus, et Arealise kinnisvaraprojekte on suures osas finantseerinud Nordea, mille Eesti haru juhi Vahur Krafti sugulased on Arealise partnerid?

Nordic Contractorsi ja Arealise suurim laenuandja on siiani siiski veel meie põhipank Swedbank erinevalt teie arvamusest. Teie toodud seosele Sipelga Maja osas pole ausalt öeldes ise tulnudki, aga eks igaüks mõtleb oma rikutuse kriteeriumite järgi või äkki pole see teie originaalmõte?

Faktid on aga järgmised: Sipelga Majas algas meie koostöö Gunnar ja Jüri Kraftiga 2004. aasta detsembris, mil mainitud ettevõte kanti kinnistusregistrisse kinnistu omanikuna. Siiani ei ole meist mitteolenenud põhjustel sellele krundile õnnestunud kehtestada detailplaneeringut ja pangalaene seal ei ole. Nii et projekt on olnud siiani ooterežiimil. Vahur Kraft alustas tööd aga Nordea Pangas septembris 2005.