Suur tükk ajas börsifirmade suu lõhki

Riigi survestamine 253 000 lisaeuro pärast viis aga olukorrani, kus keskkonnaminister Mati Raidma algatas hoopis eramaadelt looduskaitsepiirangute mahavõtmise menetluse ja suure tõenäosusega riik neid kinnistuid enam 3,128 miljoni euro eest ka ei omanda. "Teade, et hakatakse piirangut maha võtma, tuli ikka täiesti ootamatult. Niipalju aastaid ei huvitanud see kedagi, mis seal on või ei ole ja nüüd, kui oli vaja raha maksta, siis leiti, et tegelikult ei olekski vaja olnud hoida piiranguid," imestas looduskaitsealal kinnistuid omavate Nordeconi tütarfirmade juhatuste liige Toomas Rell. Eelmisel neljapäeval toimus Tallinna halduskohtus istung Relli juhitavate firmade kaebuses kohustada keskkonnaministrit otsustama kinnistute riigile omandamist. "Meid on selgelt petetud. Oleksime võinud selle maaga ammu midagi ette võtta, mitte kaheksa aastat oodata," märkis Rell.

Sarnases seisus on ka samas kinnistuid omavad Merko Ehituse tütarfirmad. Jaanuari alul saatis neid esindav advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid keskkonnaametile kriitilise kirja looduskaitseala piiride muutmise eelnõu kohta. Selles märgitakse, et eelnõu tegelikud eesmärgid ei ole kantud looduskaitselistest kaalutlustest, vaid soovist vabaneda omandamiskohustusest. Looduskaitseala piirid palutakse jätta muutmata, vastasel korral otsus vaidlustatakse ja riigilt nõutakse õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud ulatusliku kahju hüvitamist. Kommentaaripalve peale öeldi Merko Ehitusest, et praegu ei peeta õigeks teemat meedia vahendusel kommenteerida.

Kuidas asjad nii kaugele jõudsid

Oli 2006. aasta veebruar, kui tollane keskkonnaminister Villu Reiljan allkirjastas määruse, millega võeti kaitse alla mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaigad. Muuhulgas kaasati kaitsealasse osa seal OÜ-le Unigate kuuluvatest kinnistutest. Unigate osanikeks olid siis võrdselt Merko Ehitus ja AS Arealis. Firmade kaudu Toomas Lumanile ja Egon Matsile kuuluv Arealis müüs osaluse Unigate`is 2009. aastal Nordeconile. Kaitseala moodustamise järel esitas Unigate avalduse kinnistute vahetamiseks riigile kuuluvate kinnistute vastu.

Kuid peagi lahvatas maadevahetuse skandaal ning kõik sellised tehingud lõpetati päevapealt. Küll omandab riik praegu looduskaitsepiirangutega kinnistuid lähtuvalt avalduste esitamise järjekorrast. Nii omandati 2013. aasta sügisel tasaarvestamismenetluses 566 000 euro eest Paekalda tn 1 kinnistu. Seejärel tegi riik pakkumise ülejäänud kümne kinnistu ostmiseks 2,78 miljoni euro eest. Kinnistute omanikud (2012. aastal jagati osa Unigate kinnistud Merko Ehituse ja Nordeconi tütarfirmade vahel ära - toim.) pidasid hinda liiga madalaks ning riik tellis uue hindamise.

Selle alusel tehti 3,128 miljoni euro suurune pakkumine.Kuid samal ajal oli maa-ametil tekkinud kahtlus, kas erakinnistud üldse peavadki kaitsealas olema. Tallinna Botaanikaaialt tellitud ekspertiisist selguski, et eramaadele jäetud puhverala kriitiliselt ohustatud mägi-kadakkaera ja püstkiviriku seisundile soodsat mõju ei ole avaldanud. "Püsielupaiga eramaade riigile omandamine ei ole otstarbekas ja eramaad võib püsielupaigast välja arvata," leidis uuringut juhtinud dendroloog Olev Abner.Keskkonnaminister Mati Raidma algataski seejärel eelmise aasta novembris kaitseala piiride muutmise menetluse, mille vastu börsifirmade tütred nüüd sõdivad.

Ministeerium: piirangute tühistamine kaitseb maaomanikke

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et kaitsepiirangute tühistamine kaitseb eramaade omanike huve, võimaldades neil oma kinnisasju vabalt kasutada ja pooleliolevad äriplaanid realiseerida.Miks otsustasite looduskaitseliste piirangute muutmiseks menetluse algatada?Kui alustatakse looduskaitsealuste maade riigile ostmise menetlust, on maa-ametil kohustus teha selgeks kõik maatükki puudutavad asjaolud. Maa-amet palus menetluse käigus keskkonnaametil hinnata, kas see maa-ala peaks jätkuvalt olema looduskaitseliste piirangutega. Keskkonnaamet telliski alale ekspertiisi, mille tulemuste põhjal tegi ekspert ettepaneku muuta püsielupaiga piire, arvestades pärast püsielupaiga moodustamist alal toimunud muutusi ning alal esinevate loodusväärtuste praegust seisukorda.

Kas 2006. aastal seatud piirangud olid õigustatud? 2006. aastal kehtestatud piirangud põhinesid ekspertarvamusele ja olid tol ajal õigustatud, sest piirkonnas leidus mitmeid kaitsealuseid taimeliike. Toonased kehtestatud piirangud olid õigustatud nii konkreetsetes elupaikades kui ka seda ümbritseval puhveralal. Uus ekspertiis tõdes, et endisesse paemurdu jäetud puhverala kriitiliselt ohustatud liikide seisundile soodsat mõju ei ole avaldanud. Nii looduslike kui inimtekkeliste muutuste tagajärjel ei ole sellel alal enam sellist väärtust, mille kaitseks 2006. aastal piirangud seati. Vahepeal on täienenud meie teadmised kaitstavate liikide leviku ja kasvukohtade osas, mis samuti on vähendanud konkreetse ala kaitseväärtust.

Kas piirangute mahavõtmisega oleks pidanud palju varem hakkama tegelema? Umbkaudu kümmekond aastat ongi see aeg, mille jooksul tavaliselt looduses toimuvad muudatused hakkavad näha olema. Piirangute mahavõtmise menetlusega alustati siis, kui looduskaitseliste piirangutega maade omandamise nimekirja kohane järjekord jõudis Maarjamäe klindi püsielupaigas paiknevate kinnistuteni. Kui selgub, et kaitstavad väärtused on vahepeal muutunud, siis ei ole vajadust ka ranget kaitserežiimi kohaldada. Nii on olukord ka Paekalda tänava looduskaitseliste piirangutega, kus kahjuks ei ole enam neid väärtusi, mis 2006. aastal. Seetõttu vähendame kaitsealuse ala piire selliselt, et teatud eramaad jäävad kaitse alt välja s-o kaob ka võimalus seda maad riigile müüa.

Mida ütlete väite kohta, et riik on eraomanikke petnud? Nagu eelpool öeldud, peab maa-amet enne looduskaitsealuste maade riigile ostmist välja selgitama, kas maatükile määratud piirangud on jätkuvalt otstarbekad. On igati mõistlik, et enne maatüki ostmist tuleb teha selgeks, kas see vastab omandamise kriteeriumitele või mitte. Riigile kinnistute omandamise vajadus peab olema väga põhjalikult kaalutletud ja igati põhjendatud. Kui rääkida konkreetsetest kruntidest ja arendustegevusest, siis ¾ kogu Lahekalda elamukvartalist pole kunagi kaitse all olnud ning seal pole olnud ka ehitustegevuse piiranguid. Riigil ei ole kohustust omandada kaitse all olevat kinnisasja, mille osas on selgunud, et kaitsepiirangud ei ole enam põhjendatud. Küll on aga riigil kohustus selliselt kaitsealuselt kinnisasjalt põhjendamatud piirangud kõrvaldada ja selliste kinnisasjade eest hüvitist mitte maksta. Riigipoolne tegutsemine põhjendamatute kaitsepiirangute tühistamiseks on ajendatud eelkõige eramaade omanike huvide kaitsest, et võimaldada neil oma kinnisasju vabalt kasutada ja pooleli olevad äriplaanid realiseerida.

Kümme kaitsealale jäävat kinnistut, mille riigile ostmise üle vaieldakse:

1. Paekalda tn 2 - 4706 m2, omanik OÜ Paekalda 2 (omanik Nordecon)2. Paekalda tn 3 - 3081 m2, omanik OÜ Paekalda 3 (omanik Nordecon)3. Paekalda tn 4a - 3624 m2, omanik OÜ Unigate (omanikud Merko Ehitus ja Nordecon)4. Paekalda tn 5 - 3088 m2, omanik Suur-Paekalda OÜ (omanik Merko Ehitus)5. Paekalda tn 6 - 5570 m2, omanik Suur-Paekalda OÜ (omanik Merko Ehitus)6. Paekalda tn 7 - 3202 m2, omanik OÜ Paekalda 7 (omanik Nordecon)7. Paekalda tn 9 - 3232 m2, omanik OÜ Paekalda 9 (omanik Nordecon)8. Paekalda tn 11 - 3045 m2, omanik Väike-Paekalda OÜ (omanik Merko Ehitus)9. Paekalda tn 2a - 185 m2, omanik OÜ Paekalda 9 (omanik Nordecon)10. Paekalda tn 6a - 291 m2, omanik Suur-Paekalda OÜ (omanik Merko Ehitus)Allikas: kinnistusregister