Steve Jürvetson: Nutikad eestlased, küsige minult raha

Kohtusin Jürvetsoniga 22. aprillil San Francisco lähedal Silicon Valleys tema riskikapitalifirma Draper Fisher Jurvetson (DFJ) kontoris Menlo Parkis.

Kuidas saaks Eesti uuele majandustõusule aidata?

Soovin, et teaksin seda täpselt. Üldiselt võin öelda, et valitsusel tuleb teha otsuseid, mis oleksid pikaajalised ja mis ei oleks poliitiliselt rumalad.

Eestil tuleb otsida oma IT-toodete ja -teenuste jaoks kliente üle maailma. Tuleb arendada reaalteaduste õpetamist. Valitsus peab arendama matemaatilisi teadmisi nõudvaid teadusi ja seda juba alates algkoolist. Kui lapsel on huvi matemaatika vastu, tuleb seda kohe hakata edasi arendama.

Samuti on oluline, et ülikoolides õpetetakse inglise keeles, et meelitada riiki rohkem rahvusvahelisi üliõpilasi. Paljud inimesed, näiteks Indiast, tahaksid Eestis õppida, aga mitte eesti keeles. Vaadake, kui palju on USA võitnud võõrtudengitest, võtame kasvõi Hotmaili.

Hotmail avastati USAs ja mitte Indias ainult tänu Stanfordi Ülikoolile, mis pakkus atraktiivseid õppimisvõimalusi (Jürvetson on ka ise lõpetanud Stanfordi Ülikooli - toim).

Lisaks peavad kõik riigid panustama uute firmade tekkimisse, eeskujuks tasub siin võtta Singapuri. Singapur pakub alustavatele ettevõtetele tulumaksuvabastust, samuti ehitavad nad uusi tehnoloogiainkubaatoreid.

Olen kindel, et internet jääb Eesti võlusõnaks, samuti muude tehnoloogiate arendamine.

Nimetage Eestist 2-3 ettevõtet, kuhu Teie oma raha paneksite?

Ma ei oska neid nimetada. DFJ poole pole Eestist palvetega, et me nende tegevusse investeeriksime, väga palju pöördutud. Ma oleks õnnelik, kui Eesti päritolu firmad esitleksid mulle oma äriplaane ja ideid.

Otsime Eestist firmasid, kuhu investeerida, seni oleme vaid kaks leidnud - Skype ja EGeen. Ootame rohkemat ja just ettevõtlusega alustavaid noori inimesi.

Te olete ostnud ka Eesti Telekomi aktsiaid?

Kust te seda teate? Tegelikult on Ameerikast raske Eestisse investeerida.

Pärast seda, kui olime 2004. aastal Skype'i investeerinud, tahtsin veel Eestisse raha paigutada, aga see oli võimalik vaid Hansapanga ja Eesti Telekomi puhul.

Leidsin Los Angelesest viimaks ühe investeerimispanga American Baltic Capital, mis investeeris Eestisse ja sinna ma ka oma raha paigutasin. Saku Õlletehase aktsiaid ostsin pärast seda, kui olin Eestit külastanud ja Saku õlut joonud.

Teadsin, et kunagi peavad Eestis rasked ajad tulema ja siis hakkavad inimesed rohkem õlut jooma. Tean ka, et nüüdseks on see firma börsilt lahkunud.

Kas majanduskriisi ajal jõuab Teie lauale rohkem või vähem äriplaane?

Rohkem mitte, aga nad on tunduvalt parema kvaliteediga kui varem, heal ajal. Inimesed tõesti mõtlevad ja nuputavad rohkem. Buumi ajal jooksid kõik oma onuga pangandus- ja konsultatsioonifirmat tegema. Ja võib-olla oli neil endil ka nende äriplaanide vastu suur huvi ainult mõned päevad.

Mis riikidest tulevad praegu parimad äriplaanid?

Igalt poolt maailmast saadavad noored ja väga noored inimesed, paljuski teismelised väga häid äriplaane.

Nimetaksin riike, nagu USA, Hiina, India, Iisrael. Kui nüüd mõelda, siis tõesti on nende riikide loetelu veidi laiahaardelisem kui varem, näiteks Kanadast ja Brasiiliast polnud varem midagi kuulda, aga nüüd on. Muidugi on meil seal nüüd ka esindused loodud.

Kuhu Te viimati raha investeerisite?

Viimane investeering oli ühte uude otsingumootorisse, mille mõtlesid välja serblased ja seda programmeeritakse näiteks ka Ukrainas.

Selle projekti heaks töötab praegu 40 inimest. See on Google'ist totaalselt erineva strateegiaga otsingumootor. See on suur väljakutse, et Google'ile ära teha. Ma kinnitan veelkord, et see täiesti erinev praegusest otsingumootorist.

Loojad panid sellele firmale nimeks Edgios (www.edgios.com). USA turule tuuakse see otsingumootor aga nime all Wowed. Ameerikas antakse sellele start kohe-kohe, see on paari nädala küsimus.

Mis Te arvate, millal üleilme majanduskriis läbi saab?

23. juulil 2009. aastal (nimetab ta konkreetse kuupäeva ja naerab seejärel valjusti - toim).

Olete kindlasti kuulnud, et Skype'i asutajad tahavad firmat eBaylt tagasi osta. Kas ka Teie olete seotud Skype'i tagasiostuplaaniga? Kas Skype võiks börsile minna?

Jah, asutajad tahavad Skype'i tagasi osta. Tagasiost meeldiks meile küll. Me pole rahul Skype'i arendamisega. Me oleme püüdnud juba terve aasta Skype'i teatud hinnaga (hinda ei olnud ta nõus täpsustama - toim) tagasi osta, aga see ei sobi meie firma strateegiaga, sest me paneme raha vaid alustavatesse firmadesse.

Skype'il oleks ideaalne börsile minna, sest vastavad telefonid Skype'i eduks on juba valmis arendatud. Samuti valitseb sel turul praegu ebaaus konkurents. Mõned suured riigid ja firmad pingutavad väga selle nimel, et Skype'ile kaikaid kodaratesse loopida.

Aga olen kindel, et paari aasta pärast vaatame oma telefoniarveid ja mõtleme, mille kuradi pärast me küll kõneaja eest raha maksime.

Olen kindel, et tulevikus tuleb helistades maksta vaid bittide ja kvaliteedi eest. Väga suurt raha võib küll nõuda vastava tehnoloogia kirjutamine.

Kas Skype võiks börsil edukas olla?

Jah, olen edus kindel. Skype on suur väljakutse telekomisektorile. Nad peavad aga eBayst täielikult lahti saama. Et Skype ise teeks kõik otsused. Nad vajavad häid inimesi, kes olid seal varem.

Eesti arendustiim teeb head tööd Skype'i arendamisel. Mulle meeldiks küll Skype'i aktsionär olla. Ent minu peaeesmärk on siiski keskenduda alustavate firmade otsimisele. See oleks võib-olla veidi kahtlane, kui ma Skype'is eraisikuna sees oleksin. Hea on, kui kõik investeeringud käiksid meie firma kaudu.

Arvatavasti juhtub see, et Skype eraldub eBayst ja läheb börsile. Esmaemissioon (IPO) annaks neile piisavalt raha edasisteks arenguteks.

Kas Skype võiks olla noteeritud USA või Euroopa turul?

See on huvitav küsimus. Sellele ma isegi ei oska vastata. Äkki oleks kõva sõna, kui nad ikka USAs läheksid börsile, see tõmbaks kohe ka siinse IPO-turu uuesti käima.

Kuidas Teie oma esimese suure raha teenisite?

Tulin DFJ-sse tööle 1995. aastal. Selles firmas töötades teenisin oma esimese suure raha.

Enne seda mul raha polnud, töötasin insenerina laevanduses ja seal just suur raha ei liikunud. Samuti olin konsultant firmas Bain Company. Esimene suur raha tuli internetifirmast - Hotmail. Aastatel 1995-1999 oli internetifirmadesse investeerimise suur laine, see oli ikka uskumatu aeg.

Algusaja internetifirmadega läks meil väga hästi, meil oli ikka väga palju õnne. 70% investeeringutest tõid meile korralikult raha. Tavaliselt on see näitaja 10%. Me venitasime uute investeeringutega Hiinas edukat IT-perioodi kuni 2002. aastani pikemaks. USA turg oli selleks ajaks juba kokku kukkunud.

Tavaliselt investeerib üks riskikapitalifirma oma raha seitsmeks aastaks, viie aastaga väljumine on õnnega seotud. Rahulikel aegadel on tavaline kümme aastat.

Internetiajastul oli väljumine suure kasumiga erakordselt kiire. Seitsmelt aastalt vajus see viie, siis kolme, siis kahe aastani ja lõpuks isegi 18 kuuni. Investeeringu pikkus 18 kuud oli meie puhul näiteks Hotmailiga, pärast mida ostis Microsoft ta välja.

Kuidas te leiate start upe?

Me üritame saada nii palju äriplaane kui võimalik. Selleks teeme suuri pingutusi. Teiseks otsime me ise neid inimesi ja firmasid tikutulega taga ning läheme nende juurde, nagu see Skype'i puhul oli.

Tuleb endale ise ka avalikkuses tähelepanu tõmmata. Kirjutan ise blogisid ja arvamuslugusid ajakirjanduses, et ettevõtlikud inimesed meist teaksid ja meile poole pöörduksid. Meie konkurendid selle nimel väga ei pinguta. Aga ettevõtlikud inimesed tahavad just ka entusiastike investoritega koos töötada. Kui püüad leida nõela heinakuhjast, võid tuuseldada palehigis seal kuhjas ringi või luua tugeva magneti, mis selle nõela sealt ise välja tirib.

Tõelisi alustajaid on raske leida, neil pole isegi veebilehekülgi. Neid me just otsimegi, keda teised pole veel avastatud. Me tahame leida tõelisi start-upe, sest kui keegi on nad enne meid juba avastanud, ei ole see meile enam huvitav. Meie otsime esimest võimalust investeerida. Praegu oleme USAs aktiivseimad investorid energia- ja puhastustehnoloogia valdkonnas. Seda juba viimased kaheksa aastat.

kes on kes

Steve Jürvetson

- Eesti soost USA riskikapitalist- sündinud 1967. aastal Arizonase osariigis Phoenixis- lõpetas keskkooli Texases ja seejärel Stanfordi ülikooli Henry Fordi stipendiaadina- töötanud firmades Hewlett-Packard, Apple ja NeXT- Investeerimisfirma Draper Fisher Jurvetson partner. Investeerinud muu hulgas ka Skype'i- ajakiri Fortune Magazine on ta valinud maailma kümne edukaima direktori hulka- sama ajakiri paigutas ta 2003. aasta septembris 40 kõige enam sel sajandil maailma mõjutanud alla 40aastase isiku nimistus seitsmendale kohale

investeering

Hotmailist 500kordne kasum

- Esimese investeeringuna paigutas Steve Jürvetsoni firma Hotmaili 300 000 dollarit, investeering kokku oli 3 mln dollarit ning ligi kahe aasta pärast firmat Microsoftile müües teeniti 500kordne kasum. Jürvetson meenutas, et Hotmaili viimane investeering oli väga viimasel hetkel, vaid kaks kuud enne seda, kui tuli pakkumine Microsoftilt.

Firma Kana: loojateks teismeline ja koer garaažisKui tavaliselt on IT-firmade puhul alustajateks kaks poissi garaažis, siis firma Kana puhul olid garaažis vaid üks poiss ja koer, nime sai firma koera järgi. Kui Jürvetsoni firma sinna investeeris, arvestasid nad ettevõtte väärtuseks 700 000 dollarit. "Meie panime mingi osa firma väärtusest, ma konkreetset summat enam ei mäleta, ja kolme aastaga oli firma börsil ja väärt 11 mld dollarit. See oli IT-buumi ajal 2000. aastal. Sellisest tootlusest annab nüüd vaid unistada," meenutas Jürvetson.

Bloombergi andmetel on ettevõte jätkuvalt noteeritud börsil. Praegu on selle väärtus ligi 31 mln dollarit ja 2000. aasta suurimaks turuväärtuseks pakkus Bloomberg 6 mld dollarit.

Skype'i investeering oleks napilt tegemata jäänud

Skype'i avastas Jürvetsoni äripartner Tim Draper. "Oi, kui palju sõltub äris õnnest. Tim tahtis sinna hirmsasti investeerida ja ta ütles mulle, et otsi need Skype'i poisid üles. Siis oli firma nimi veel Skyper. Mäletan, et alguses polnud poistel mingit nägemust äri tegemisest arvutites. Nende nägemus oli ärist telefonides. Nad tahtsid disainida wifi-telefoni. Algul firmad neisse ei uskunud, meie nende seas, ja siis Tim eraisikuna andis neile esmalt 200 000 dollarit," märkis Jürvetson. "Mõne aja pärast tulid noormehed välja plaaniga panna Skype ka personaalarvutisse ja siis mina muidugi arvasin, et oo jaa, see on nüüd küll väga hea strateegia ja 2004. aasta lõpus paigutas meie firma DFJ sinna raha, kuigi me alguses seda investeeringut väga pelgasime. Ja nüüd alles tuleb Skype telefonidesse minemise äriga välja," ütles Jürvetson.eBayl on selgelt Skypega raskusi, sest ta on tegev oma põhivaldkonnaga paljudes riikides. Näiteks Mehhikost öeldi eBayle, et võite siia tulla, aga meie teie Skype-äri küll siia ei taha, kuna nende traditsioonilised telekomifirmad teevad selles äris suurt raha.