Jürvetson: õpiksin praegu bioloogiat

Kokkuvõte intervjuust:

• Kuidas ära tunda hea idee, millest võiks saada midagi suurt?

Meie otsime oma äris tõeliselt suuri ideesid, firmasid, mis muudavad maailma nagu Skype. Otsime unikaalsust – äriideed, mida varem pole nähtud. Kui sama asjaga tegeleb veel 4-5 firmat, on võimalused väiksemad, et just sellest ideest võiks sündida võitja või radikaalne läbimurre. Teiseks - otsime inimesi, kelle entusiasm oleks nakkav. Kes on ise oma tegemistest nii õhinas, et suudavad kaasa haarata ka teised. Tehnoloogiatest otsime selliseid, mis olemasolevad lahendused pea peale pööravad.

• Mis võiks Eesti puhul olla unikaalne?

Eesti puhul võiks unikaalne olla pealehakkaja vaim, soov õnnestuda. Teadussaavutuste seadmine kõrgemale Hollywoodist või Bollywoodist, panustamine reaalteadustele, matemaatikale. Riigi asukohta vaadates muidugi sidemed Venemaa ja Soomega.

Kõige olulisem on aga ettevõtlik vaim, soov, et väike firma, väike riik, õnnestuks.

• Millistesse tööstusharudesse investeerite?

Me saame nimetada konkreetseid firmasid alles siis, kui oleme neisse juba investeerinud nagu Skype’i või EGeen Tartus. Samas ei saa me nimetada neid firmasid, millega läbirääkimised alles käivad, kuna nad usaldavad meile palju oma saladusi. Saan vaid niipalju öelda, et oleme saanud rahastamistaotlusi ka Eestist.

Lähemas perspektiivis on perspektiivikad internetiga seotud ärid, eelkõige tarbijatele suunatud kaubad ja teenused. Tihtipeale on nii, et algselt tarbijatele suunatud teenustest kasvavad välja ka ärilahendused. Eesti on paljude riikidega võrreldes varakult kohanenud uudsete mobiilside ja internetitehnoloogiatega, on rollimudelid Skype’i näol, mis on valmis teinud huvitavaid tooted ja teenused, on usk, et see on võimalik.Lisaks on see selline tööstusharu, mille kaudu on lihtsam ühineda globaalse majandusega. Need ajad on möödas, kus tarkvara oli kallis. Nüüd on küsimus selles, kuidas kõige odavamalt klientideni jõuda. Ja selleks ei pea enam asuma Silicon Valleys, vaid kõike on võimalik teha mistahes ilmanurgast.Pikemas perspektiivis panustaksin bioloogiateadustele. Nende tähtsus tõuseb ja Tartus on tugev keskus. Mitte ainult geeniteadus või tööstuslik biotehnoloogia, vaid bioloogiliste metafooride mõistmine ja nende ülekandmine tarkvarasse.

• Kui palju taotlusi olete Eestist saanud?

Mitte palju, kuid mõned on olnud. Rohkem olen kuulnud ülikoolides käimas olevast uurimistööst, millest on rääkinud ka Eesti president. Palju ärivõimalusi sealt esialgu siiski ei paista. See ei ole üksi Eestile omane, kogu maailmas on väga põnevaid ideid vaid oma 70-80, mitte tuhandeid.

• Kui oleksid uuesti 18 aastat vana, mida õpiksite?

Nagu ma ütlesin, lähiajal pakub parimaid ärivõimalusi internet.  Kui aga praegu õpilane olla ja ees terendavad veel 5-10 aastat õpinguid, siis ma panustaks bioloogiateadustele.

Õpiksin biotehnoloogiat, geeniteadust, sünteetilist bioloogiat, mikroobide, vetikate ja keerulisemate organismide geneetilist muundamist, et leida lahendusi erinevatele probleemidele, näiteks tööstuslike jäätmete vähendamiseks.See on õppimises uus renessanss ning praegusel ajal üks võimsamaid muudatuste vedureid.Sama küsimust on küsitud ka Bill Gatesilt ja Larry Ellisonilt ja nemadki vastasid – õpiksime midagi, mis on seotud bioloogiaga. Need inimesed on tippu jõudnud IT teadusega, kuid koolipinki naastes õpiksid bioloogiat.

• Mis on praeguse finants- ja majanduskriisi kõige olulisemad õppetunnid?

Kui 50-100 aastat tagasi võisime eeldada suhtelist stabiilsust - lapsed jätkamas oma vanemate ametit, siis praegu on tehnoloogiast kannustatud arengutempo palju kiirem ja prognoositavus väheneb. Ka firmade elutsükkel lüheneb, enam ettevõtteid lõpetab tegevuse kiiremini. Yahoo kõrgaeg jääb paari aasta taha, eBayl on olnud tõusud ja mõõnad, kõik on toimunud kiiremini. Samas on see hea uutele ettevõtjatele ja uutele firmadele.

Kui aga vaadata, mis firmad on kriisis ellu jäänud ja millel hästi läheb, siis näeme, et finantskriis on ühtlasi muudatuste katalüsaator. Kriis võib uppi lükata sellised suured firmad nagu täna autotööstuses Saab ja GM. Kes oleks seda ette näinud - elektriautode tootjatel poleks 10 aastat tagasi olnud mingeid väljavaateid. Täna läheb neil firmadel, kuhu me oleme investeerinud ja mis müüvad autotööstusele, hästi.Seevastu näiteks sektorites, kus šokki pole olnud, ei ole kuigi palju ka uut ettevõtlikkust.

• Kolme sõnaga - mida soovitaksite Eesti ettevõtjale, kes on raskustes ja keda ähvardab pankrot?

Kolme sõnaga? Ära anna alla.

Läbikukkumine ei ole midagi tavatut, ülemaailmses majanduslanguse ajal on selline asi veel tõenäolisem. Jääb vaid loota, et isiklik vara ja firma vara on lahus hoitud ja firma pankrot ei tähenda inimese pankrotti ning ta saab edasi minna uuele tööle.Pankrot ei ole tingimata täielik läbikukkumine, nagu Jaapanis arvatakse. Pidevalt lõpetab mõni firma oma tegevuse ja luuakse uusi. Peaasi, et ei korrataks samu vigu ja õpitakse oma eksimustest.

Autor: 1185-aripaev