Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov jäi Moskvas toimunud üritusega rahule. "Nagu Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi on juba öelnud, on Eesti ja Venemaa suhetes tunda kevade algust. Huvi meie sadama vastu oli tunduvalt suurem kui mullu. Läbirääkimisi ja kohtumisi oli rohkem," rääkis Birov.
"Tundub, et valitsustevahelised suhted normaliseeruvad. Seda kinnitavad ka venelased, kes varem püüdsid vedada läbi oma sadamate, nüüd aga vaatavad, kust on odavam ja mõttekam," märkis ta.
Birovi sõnul on Sillamäe Venemaa piirile kõige lähemal asuv sadam. "Me saame konkureerida isegi Ust-Luuga ja Peterburi sadamatega, kuid konkureerimise asemel peaksime tegema koostööd, nagu me autodega seda juba teeme. Ookeanilaevad toovad meile kuni 8000 sõiduautot, mille me fiiderlaevadega 500-800 kaupa Ust-Luugasse ja Peterburi saadame," selgitas ta.
Vedude organiseerimise kõrval tundsid Sillamäe sadamasse oma terminalide ehituse vastu huvi ka mitmed suured Vene tööstusettevõtted.
Ka Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann leidis, et TransRussia 2009 oli Eestile edukam kui eelmine mess. "Sel korral oli suhtumine Eesti ettevõtetesse tõepoolest parem. Aktiivselt külastati ka meie stendi, mitte nagu eelmisel korral, kui jalutati mööda," lisas ta.
Simmermanni sõnul arutati erinevate kaupade transpordivõimalusi, jutt käis söest, naftasaadustest ja viljast. Simmermann tõi näiteks Rusagrotransi direktori, kellel on plaan müüa vilja Lõuna-Ameerikasse. Kui läbirääkimised õnnestuvad, hakkavad nad otsima kohta oma terminalile, vaadates teiste seas üle ka Tallinna sadama.
"Tallinna Sadamal on suuri eeliseid, ta võib võtta vastu suuri laevu, mis Venemaale minna ei saa, ja meil on nüüdisaegne teraviljaterminal," lisas Simmermann.
Tallinna Sadama esimehe Ain Kaljuranna sõnul oli huvi nende vastu märgatav. "Mess üldjuhul ei olegi koht, kust naastakse allakirjutatud lepingute või väga konkreetsete kokkulepetega, pigem on tegu ikkagi suhete ja kontaktide loomise ja säilitamisega," selgitas ta. "Nii ka seekord."
TransRussia Läti delegatsiooni kuulusid Läti Raudtee, Riia, Ventspilsi ja Liepaja sadama ning suurte logistika- ja transpordifirmade juhid, kokku 26 ettevõttest.
"Esimene, mis silma torkas - näituse avasid Venemaa transpordiminister Igor Levitin ja Läti transpordiminister," ütles Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov Samamoodi oli konverentsiga - esimesena esines Levitin ja pärast Läti transpordiminister Kaspars Gerhards. See räägib Birovi sõnul juba paljustki.
Gerhardsi sõnul saab just transiidisektor selleks veduriks, mis Läti majanduse kriisist välja veab.
Läti transpordiministeerium teatas, et Venemaa võib üle vaadata Läti juhtidelt nõutavad peamiste magistraalteede kasutamise maksud, mis kehtestati veebruaris. Seda lubas lätlastele Igor Levitin.
Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin kinnitas, et Venemaa ja Vene investorid on huvitatud Läti sadamate teenustest, esmajärjekorras Riia sadamast.
Seotud lood
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?