Taimi tasub ise kasvatada

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi seemnekasvatuse agronoom Margus Ess leiab, et kindlasti tasub taimi ise kasvatada, kui inimene tunneb selleks sisemist vajadust. Samas on Ess veendunud, et selline tegevus võimaldab kindlasti ka raha säästa.

"Lisaks on see võimalus lastele vastavaid oskusi õpetada," arvab Margus Ess. "Sageli ei kasvatata ise taimi, kuna arvatakse, et niikuinii ei tule midagi välja, kuna pole võimalusi."

Essi sõnul on ka aknalaual, rõdul ja aiamaal katteloori all võimalik saada igati korralikke taimi - põhiline on vaid omandada oskused, mis mõnevõrra erinevad oskustest tavapäraselt kasvuhoones taimi kasvatada.

"Sellised oskused on teinekord omamoodi innovaatilised lahendused," ütleb ta. "Risk sisuliselt puudub, sest kui sellisel moel taimede kasvatamine peaks ka ebaõnnestuma, siis taimi osta jõuab alati."

Ess räägib, et hollandlased ja ka paljud teised riigid pakuvad väga huvitavate taimede seemneid ja istutusmaterjali.

"Kui on tegemist üheaastase kultuuriga, siis ei ole probleemi," arvab ta. "Kuid mida soojemast piirkonnast on taimed pärit, seda raskem on neil vastu pidada meie hoopis karmimate talvitustingimustega ja nad ei pruugi olla eriti pikaealised."

Mullaharimisega seoses on Essi sõnul täiesti iseenesest mõistetav, et ajapidajal tuleb ka maad kaevata.

"Kes aga labidaga kokku on puutunud, see teab, et tegemist on küllalt raske tööga ja võib täiesti küsida - kas sellel on mõtet?" kinnitab Margus Ess. "Kui ollakse valmis traditsioonidest kõrvale kalduma, siis võib saada täiesti samaväärse tulemuse või koguni parema, kui vaid pindmist kihti kobestada."

Essi sõnul sobib selleks suurepäraselt Fokini kõblas. "See on suurepärane riist, millega saab mulla pindmist kihti harida, aga ka väga hea vahend kultuurtaimest väga lähedalt umbrohu eemaldamiseks," teab ta. "Tavalisest kõplast eristab seda ka veel see, et ta tänu oma unikaalsele kujule puhastub hästi mullast ja umbrohujuurtest."

OÜ Selteret müügijuht Erika Kangur ütleb, et kui kohta ja soovi on, võib alati taimed ette kasvatada. "Pakub emotsionaalset rahuldust ja ikkagi n-ö omad lapsed," leiab ta.

Siiski peab Kanguri sõnul teadma, kuidas seemneid külvata ja võrsunud taimedega käituda. "Ei saa kasutada lihtsalt katse ja eksituse meetodit - et uhan aga palju väetist, küll siis kasvab," märgib ta. "Külvimuld peab olema õige, samuti külvisügavus ja temperatuur."

Kangur lisab, et kui neid asju ikka ei tea, siis tasuks pigem valmistaimi osta. "Nende valik on väga suur ja saab kohe kasvukohale istutada," märgib ta.

Millist taime ja seemet eelistada, seda on Kanguri sõnul keerukas öelda.

"Kõik on head, aga hübriidsordid enamasti saagikamad," leiab ta. Hollandist toodud juurikatesse, sibulatesse, seemnetesse, taimedesse ja istikutesse suhtub Kangur väga positiivselt.

"Tegemist on maaga, kus taimekasvatus on kõrgel tasemel," ütleb ta. "Juba seemnest alates õige agrotehnika, kasvuhoog sees ja klimaatiliselt ka mitte väga erinev. Samuti on taimed terved, hästi kujundatud ja ilusa juurestikuga." Ka Hollandist pärit lillesibulate valik on Kanguri sõnul väga suur.

Mullatööde puhul tuleks maa ette valmistada ikka ühtemoodi, klassikalisel moel.

"Umbrohi välja, väetis mulda, hästi läbi kaevata, istutada, kohe kasta," loetleb Kangur. "Kui püsikud juba suureks kasvanud ja siis jagades või ümber istutades, tuleks paar päeva taimi varjutada, et vältida vee aurumist taimest, mis pole veel juurdunud."

OÜ Hansaplant Hulgi peaaednik Arnold Hannust ütleb, et kui on isetegemise soov ja ka elementaarsed võimalused taimi külvata või pisitaimedest üles kasvatada, siis alati tasub ise seda ka teha.

"Isetegemine pakub rõõmu ja naudingut ning lisaväärtusena koolitab inimest teda huvitaval alal," selgitab ta. "Valmistaimede ostmine on tegelikult ka möödapääsmatu, eriti kui alles alustad aia rajamist või kui sa just pole fanaatiline isekasvataja."

Hannust lisab, et valmistaimega võidab kõvasti aega. Kui kasvataja on alles suur algaja, siis soovitaks Hannust tal kätt proovida lihtsamate taimedega, nagu näiteks maitsetaimed, köögiviljad ja suvelilled.

"Kogemuste suurenedes tuleks ette võtta püsiktaimed, mis nõuavad rohkem kannatust ja ka vaeva," märgib ta.

Hollandist sisse toodud juurikad, sibulad, seemned ja taimed on Hannusti sõnul kõik sobilikud ka meil kasvatamiseks.

"Tuleks muidugi eeldada, et sisse ei tooda mingeid täiesti külmahellasid liike," ütleb Arnold Hannust. "Seda viimasel ajal eriti enam ei juhtugi, sest sissetoojad on vahepeal ka arenenud ja teadlikumaks muutunud."

Ta lisab, et kaasaegne taimeäri põhinebki suurel määral seemnete, sibulate ja taimede importimisel, sest Eestimaal pole majanduslikult otstarbekas ega tegelikult ka klimaatiliselt sobiv väga paljusid erinevaid taimi suures koguses toota.

"Küll aga võib siinmailgi eri liikide ja sortidega igaüks katsetada n-ö põlve otsas," leiab ta.

Hannusti sõnul ei ole vahet, kas rajada muru või istutada peenrale lilli, mullatöödest iluaianduslikus mõttes on ikkagi kõige olulisem taimekasvatuseks planeeritud ala enne taimede istutamist või seemnete külvamist umbrohust vabaks muuta.

"Enne istutamist on oluline ka istutusala muld läbi kaevata või muul moel kobestada ja kehvapoolse mulla korral sinna ka väetisi või orgaanilisi komposte sisse segada," selgitab ta. "Pärast istutamist jäävad teha vaid mullapinna kobestustööd ja multsimised, hooldustöödest muidugi ka rohimine, kastmine ja pealtväetamine."