BLRT reageerib müügimahu kukkumisele palgakärbetega

Samas ulatuses vähendati ka BLRT Grupi juhtkonna töötasusid.

"Grupisiseste arutelude käigus leiti üksmeelselt, et kõigile osapooltele on parem katsuda raskustest koos üle saada mõnevõrra sissetulekuid vähendades. Alternatiiviks oleks olnud koondada märgatavalt suuremas mahus kui praegu," kommenteeris ettevõtte kommunikatsioonijuht Anu Hallik.

Hallik selgitas, et mahtude vähenemist mõjutab see, et 30 protsenti laevastikest on töö peatanud ja vanametalli hind on langenud 30 protsenti.

Väga palju mõjutab Halliku sõnul BLRT tegevust ja tulemusi asjaolu, et enamikul ettevõtte sihtturgudel on valuutad devalveerunud, mis teeb tootmise ja teenuse krooni euroga seotuse tõttu märgatavalt kallimaks - 30 protsenti on odavnenud Poola, Rootsi Venemaa ja Suurbritannia valuutad, Norra kroon isegi 40 protsenti.

Halliku andmetel on praeguseks - novembrist märtsini -koondatud Eestis töötavast ligi 2000 inimesest 20. Töötasusid alandati kuni müügimahtude taastumiseni.

Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor Aleksei Hõbmägi rääkis Äripäevale, et vaatamata üldisele majanduslangusele läheb spetsiaalseadmeid tootvatel masinatööstuse ettevõtetel endiselt hästi.

"Meil ei ole veel esimese kvartali andmed koos, kuid on ettevõtteid, mil erilist langust näha ei ole," ütles Hõbemägi masinaehitussektori olukorrast rääkides. Hõbemägi lisas, et eksport sujub neil ettevõtetel, mis tarnivad Lääne-Euroopasse spetsiaalseadmeid. Samas on käibelangusega ettevõtete seas nii neid firmasid, mis ekspordivad oma toodangut, kui ka neid, mis toodavad kohalikule turule. Hõbemägi ütles, et ettevõtte käekäik sõltub eelkõige sellest, mis sektorit teenindatakse. Kehvalt läheb näiteks autotööstuse varustajail.

Hõbemägi ütles samas, et laevaehitajatel läks veel möödunud aasta lõpul üsna kenasti ja langustrendi näha polnud. "Arvestades turu üldist seisu, polnud see üllatav," kommenteeris Hõbemägi BLRT käibe vähenemist ja sellest tingitud palkade kärpimist.

Maailma üks tuntumaid laevaehitajaid Gdanski laevatehas ning selle naabruses asuv Gdynia tehas võitlevad ellujäämise nimel.

Hiilgeaegadel 17 000 inimesele tööd andnud Gdanski laevatehases töötab praegu alla 3000 laevaehitaja. Laevatehas, mis valmistas 1970ndatel kuni 35 laeva aastas, ehitas eelmisel aastal vaid viis alust.

Kui majanduslangusele vastu ujuv Poola majandus on pärast kommunismi lagunemist kaasajastatud ning produktiivne, siis metallitööstus tegutseb tihti vanades, endistes sõjaväetööstuse valdustes.

Ekspertide hinnangul on ehitus üle mehitatud, samas napib oskustega spetsialiste ning töö toimub aegunud tehnikaga. Samuti on osa töösse minevatest laevatellimustest sõlmitud viis aastat tagasi, mil nii tööjõu- kui ka materjalihinnad olid soodsamad, vahendas Euronews.

Euroopa Liiduga ühinemisest saadik on Poola laevatehaste elushoidmiseks andnud 3 miljardit eurot, kuid ühendus on seadnud karmid konkurentsireeglid välisfirmadele.

Euroopa Komisjon soovitas eelmisel aastal laevatehased müüa. Kui Gdanskil on võimalus leida välisinvestor, siis linnast põhjas asuv Gdynia 4000 laevaehitajat kaotavad suve hakul töö. Gdanski linnapea Andrzej Bojanovski ennustab, et laevade ehitamine siiski jätkub, kuigi tõenäoliselt väiksemas mahus.

Poola laevaehitus on mahult maailmas viies - Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina ja Saksamaa järel. Erinevalt teistest võitlevad Poola laevaehitajad ellujäämisega.