Jätke Saksamaa tümitamine

Mitmed anglo-ameerika majanduseksperdid süüdistavad Saksamaad, et too ei võitlevat piisavalt üleilmse majanduskriisiga ning kasutab ära teiste riikide abi. Financial Times spekuleeris äsja, et Saksamaa majandusteadlased on liiga suured argpüksid, et oma eriarvamustest avalikult rääkida. See on tõe väänamine.

Saksamaa on lasknud käiku kaks abipaketti, väärtuses 80 miljardit eurot ehk 3,2 protsenti SKPst. Esmapilgul on seda tõesti vähem USAst, mille abi ulatub 6,2 protsendini SKPst. Kuid see on petlik, sest Saksamaa helde sotsiaalsüsteem stabiliseerib iseenesest maailmamajandust.

Nii hoolitsevad Saksamaa helded töötutoetused selle eest, et inimesed saavad hoida sama tarbimistaset ka töö kaotades. Saksamaa pakub isegi lühiajalisi toetusi, mis lubab ettevõtetel vähendada palgaliste töötunde, nii et kaotused sissetulekus maksab osaliselt kinni riik.

Enam kui 40 protsenti Saksamaa täisealisest elanikkonnast (pensionärid, töötud, tudengid jne) saavad mingit riigiabi. Töötavatel inimestel on samas suur maksukoormus ja panus sotsiaalsüsteemi. Kuigi pikaajaliselt takistab see kasvu, tähendab see ka, et riik pehmendab langustsüklit.

Saksamaa on ka sisemiselt palju stabiilsem, sest meil pole kaelani võlgades peresid. Saksa pangad annavad eluasemelaenu ainult kuni 60 protsendi ulatuses maja väärtusest, erinevalt USAst ja Suurbritanniast, kus omaosalust tihti ei nõutudki.

Saksa majapidamised ei ole omadega pankroti äärel ja suudavad sissetulekute vähenedes sääste ümber mängida. See on ka üheks põhjuseks, miks tänavu oodatakse Saksamaal 0,3protsendilist eratarbimise tõusu, samas kui kõikjal mujal maailmas see kukub.

Saksamaa on USA järel maailma suuruselt teine importöör. Ajal, kus Saksa eksport kukub aastas 20 protsenti, on import stabiilne. Seega on sakslaste tarbimine praegu maailmamajanduse tugisammas. OECD andmeil langes Saksa toodete aastane eksport 2008. aasta jaanuarist 2009. aasta jaanuarini 173 miljardi dollari võrra rohkem kui import. Riigina on Saksamaad tabanud suurim välisnõudluse vähenemine maailmas.

Ehk teisisõnu: Saksamaa elavdas 2008. aasta jaanuarist 2009. aasta jaanuarini maailmamajandust 173 miljardi dollari ja Jaapan 157 miljardi dollariga. Samal ajal tõmbas USA turult ära 284 miljardit dollarit (just niipalju langes import ekspordist rohkem) ja Hiina 249 miljardit dollarit.

Saksamaa, Jaapan ja mõned teised riigid võtsid USAst tulnud šokilained vastu ja pehmendasid neid. Nii et maailm peaks tänulik olema, mitte Saksamaa pingutusi pisendama.

Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org