Baltlased, sealhulgas ka
eestlased, teevad Soomes üha enam majanduskuritegusid, kirjutas Helsingin
Sanomat.
Helsingi politsei on saanud surutise tõttu uurimiseks ühes kuus sama palju pankrotikuritegusid kui kogu eelmisel aastal kokku. Kuritegude avastamist aeglustab see, et kasvav osa pahategijaid tuleb välismaalt.
"Jäljed viivad tavaliselt Baltimaadesse. See teeb uurimise aeglasemaks,“ nentis majanduspolitsei inspektor Ilkka Koskimäki. Juurdluse teeb keerukamaks ka majanduskuritegude seos muude kuriteoliikide, muu hulgas narkokaubandusega. Suurem osa pankrotiväärtegudest puudutavad ehitus-ja restoraniala.
Igal kuul saab politsei teada kümnete miljonite eurode väärtusesse ulatuvatest petmistest. "Bilanss jäetakse viimastel kuudel tegemata ja raha ning vara pistetakse tasku,“ avaldas Ilkka Koskimäki. Keskkriminaalpolitsei ootab sügisel ka rohkem avaldusi seoses väärtpaberikuritegudega, mis tõenäoliselt puudutavad siseinfo kuritarvitamist.
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.