Maksupralle lõpeb peavaluga

Tulumaksu tõstmise üleskutse on kõlanud juba õige sageli, rahandusminister näeb selles ka lahendust riigieelarve aukudele. Eesti Välisinvestorite Nõukogus tekitavad selletaolised ideed tõsist ärevust. Nende teostumine hävitaks Eestis 17 aastaga loodud unikaalse õhukese bürokraatia ja madalate maksude tava.

Lääne-Euroopas jälgisid paljud meie arengut austuse ja imetlusega. Eestist sai õhukese riigi mudeli julge eeskuju riikidele ja poliitikaloojatele kogu maailmas.

Tõsi, globaalsest vaatenurgast on ajad praegu meie vastu. Ka Eestis läksid olulised asjad viltu või rajanesid need valedel alustel. Me kihutasime liiga kiire majanduskasvu kiiluvees, tajumata, et see pole piiratud tööjõu ja tootlikkuse ebapiisava tõusu tingimustes jätkusuutlik. Paljud investeeringud olid suunatud tarbimisele, mitte tootmisele. Ka ei suutnud muutustega sammu pidada siinne haridussüsteem.

See kõik on õige, kuid ei tohiks meid pimestada sedavõrd, et unustame Eesti mudeli vundamendi tunnustamise ja kaitsmise sootuks. Välisinvesteeringute sissevool Eestisse rajanes algusest peale õhukese riigi mudelil. Mudelil, mis tegi Eestist nii The Economisti kui ka IMFi lemmiku.

See mudel ei pruugi olla piisav kõigi majandusprobleemide lahendamiseks, küll aga on selle eeldus. Välisinvestorite Nõukogu on veendunud, et Eesti mudel on üks väheseid efektiivseid relvi, mida meie väikeriigi arsenalist leiab.

Maksude tõstmist propageerivad poliitikud mängivad ohtlikku mängu Eesti konkurentsipositsiooniga. Juba praegu on siinse tööjõu maksukoormus üks Euroopa üleminekumajanduste suuremaid. Kiputakse unustama, et tulumaks on vaid väike osa maksudest, mida tööandja iga töötaja palgakrooni pealt maksab. Lisaks panustab tööandja täiendavalt 33,3% maksudeks.

Investorid jälgivad maksukoormust, mis on sissetulekutega seotud. Seetõttu on Välisinvestorite Nõukogu vastu igasugusele tulu- või sotsiaalmaksumäärade tõstmisele. Sellega võib Eesti end viivuks tõepoolest ära petta. See tore pralle kestab aga vaid aasta-kaks. Siis ärkame kõik kõva peavaluga. Ettevõtlust ja tööhõivet tabab taas karm reaalsus. Enamik välisinvestoreid on selja pööranud ja Eesti mudeli omapära külgetõmbejõu kaotanud.

Toetame eurotsooniga ühinemist võimalikult kiiresti. See seab täiendava surve riigieelarve puudujäägi ohjeldamisele. Riik peab oma kulutusi veelgi kärpima. Ning ta suudab seda. Tõsi, kokkuhoid pole mugav, küll aga on vajalik.

Soovitame valitsusel rakendada mõjuvaid meetmeid, et panna piir levinud (ja süvenevale) maksudest kõrvalehoidmise ja ümbrikupalkade maksmisele. Nende nähtuste ohjeldamine peaks olema prioriteetsem kui mis tahes maksude tõstmine.

Peaksime püüdlema julgelt ja uhkelt ühiskonna poole, kus teiste kulul liugulaskmist peetakse ebaeetiliseks.

Ärgem mingem paanikasse, vaid säilitagem pigem võidukombinatsiooni, mis tõi investeeringud Eestisse ja on neid siin hoidnud. Meid peaks juhtima evolutsioon, mitte revolutsioon; järkjärguline muutus, mitte kannapööre. Maksupoliitikas teenib meid kõiki paremini järjepidevus.

Nii ettevõtjail kui ka elanikel seisab ees paar karmi aastat. Seni soovitame mitte heita üle parda väärtusi, mis on teinud Eestist välismaalaste jaoks nii unikaalse ja erilise koha.