USAs tegutsev majandusanalüütik Jüri
Uustalu kirjutab Äripäevale saadetud kommentaaris, et kui lätlased ei suuda
moodustada valitsust, mis teeks mõistlikke ja iseseisvaid otsuseid, siis kukub
Läti varsti elatustaseme poolest Kasahstanist tahapoole.
Kuigi Borati filmis pilgati Kasahstani, kui tagurlikku ja vaest maad, ei paistnud see kasahhe eriti häirivat. Finantskriisi käigus on ilmnenud, et kasahhid ongi palju targemad kui arvati.
Nimelt lakkas Kasahhi valitsus hiljaaegu abistamast BTA panka, mis on rahvusvahelistele kreeditoridele võlgu umbes 15 miljardit dollarit. Ees seisab BTA panga restruktureerimine, mille käigus arusaadavalt kreeditorid saavad tagasi märksa väiksema summa. Tuntud majandusajaleht The Financial Times mõistis sellise käitumise hukka ja kuulutas, et see otsus on halb kogu Kasahstanile ja Kasahhi pangandusele.
Aga kas ikka on? Miks peaks maksumaksja välja aitama iga põhjakõrbenud panga kreeditorid? Arusaadav on, kui kaitstakse pankades olevaid väikehoiuseid, kuid kreeditoride kaitse tekitab pikas plaanis palju rohkem probleeme kui see lühiajaliselt lahendab. Pankrot peab olema (isegi rikaste ja poliitiliste sidemetega kreeditoride jaoks) täiesti võimalik tagajärg – kapitalism ilma pankrotita on nagu religioon ilma põrguta.
Jüri UustaluTäiesti vastupidiselt toimib aga Läti. Rahvusvahelise Valuutafondi nn. abi (tegelikult Läti eelarve või maksumaksja raha) läheb põhjakõrbenud Parexi panga kreeditoride abistamiseks, samal ajal kui Läti oma rahvale jäävad vaid kärped. Ja kellelegi ei tulegi pähe küsida, et miks peaks Läti (nälgiv) maksumaksja garanteerima Parexi (rikaste) kreeditoride rumalat investeeringut? Parexi kreeditorid oleksid lihtsalt pidanud paremini analüüsima Parexi riske kui Parexile 775 miljoni suuruse sündikaatlaenu lubasid.
Veelgi imelikum on, et Läti kreeditorid teevad nüüd Läti valitsuse eest majanduspoliitilisi otsuseid. Nii raporteerib
aripaev.ee 26.03.2009, et "Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles täna, et Lätile IMFi abipaketi raames laenu andnud kreeditorid on lati devalveerimise osas eri meelt, vahendas Läti uudistekanal Leta. Devalveerimise vastu on Euroopa Komisjon ja Skandinaavia riigid, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on nõus ka devalveerimisega". Kasahstan, loomulikult, on taibanud tenge devalveerida.
On ütlematagi selge, et Läti kreeditorid ei tee majanduspoliitilisi otsuseid, mis oleksid Lätile kasulikud. Kui lätlased ei suuda moodustada valitsust, mis teeks mõistlikke ja iseseisvaid otsuseid, siis kukub Läti varsti elatustaseme poolest Kasahstanist tahapoole.
Seotud lood
Hiljuti kirjutas Eesti Ekspress, et Eesti
Panga (EP) president Andres Lipstok tahab end kirjutada ajalukku euro
maaletoojana. Kui aga vaadata EP töö tulemusi, siis tundub tõenäolisem, et
praegune EP läheb ajalukku inflatsiooni ja sellest tuleneva tööpuuduse
maaletoojana.
USAs tegutsev majandusanalüütik Jüri
Uustalu arutleb Äripäevale saadetud kommentaaris selle üle, miks finantskriisist
väljumist pidurdab terav vaidlus selle üle, kes peaks kandma investorite
kaotused.
USAs tegutsev majandusanalüütik Jüri
Uustalu arutleb Äripäevale saadetud kommentaaris Eesti valitusese hullumeelsete
eelarvekärbete üle.
Juba umbes aasta aega on USA pangad olnud
nii ütelda tilguti all intensiivravi osakonnas. Tilguti kaudu voolab pankade
veenidesse maksumaksja raha, kuid maksumaksja ei saa oma raha eest mitte midagi
peale pankurite põlguse – riiklikku abi kasutatakse isegi preemiate
maksmiseks.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?