Esimese kvartali ja 2009. aasta suur
majanduslangus on Rootsi pankade Baltimaade finantsilise koloniseerimise
lõppmäng, ütles Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige Kristjan Hänni.
"Ju siis siinseid kliente peeti pikaajalises perspektiivis sedavõrd väärtuslikuks, et siia need laenumiljardid suunati ja siinsed kliendid oma teenustasude, laenuintresside ja pensionisammastega konksu otsa saadi," rääkis ta.
Hänni sõnul ei tähendaks ka paar aastat siin kantavaid kahjumeid veel, et see oli rootslaste jaoks pikaajaliselt vale samm. Kohaliku ülekasvanud kinnisvarasektori bust-tsükli [kokkukukkumise] läbiviimine tundub olevat efektiivselt tehtud ja juba on märke sellest, et pankades mõeldakse konstruktiivselt langustsükli stabiliseerimisele, märkis ta.
Näiteks pankade omade kinnisvarafirmade loomine mingiks ajaks neile süllelangeva absorbeerimiseks koos täiendava pakkumise tekke vältimiseks arendustegevuse finantseerimise kinnikeeramisega võiks hinnalangusele juba lähema aasta lõikes küll pidurid peale saada, lisas Hänni.
Seotud lood
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)
vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,6%, teatas
statistikaamet.
Kuigi Eesti Konjunktuurinstituut ei oodanud
SKP languseks esimeses kvartalis 15,6%, loodetakse, et teise kvartali tulemus
saab olema umbes kolm protsendipunkti parem, ütles Äripäevale instituudi
juhtivteadur Leev Kuum.
Kuna I kvartali 15,6protsendise
majanduslanguse taustal tekib oht, et Eestil on vaja kaasata majandusse
täiendavaid ressursse, võiks riik hakata inimestele võlakirju müüma, ütles
arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Selle aasta esimese kvartali
majanduskasvu kiirhinnang on kooskõlas kevadprognoosi põhistsenaariumiga, mille
kohaselt kujuneb tänavuseks majanduslanguseks 12,3%, teatas Eesti Pank.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.