Kuna I kvartali 15,6protsendise
majanduslanguse taustal tekib oht, et Eestil on vaja kaasata majandusse
täiendavaid ressursse, võiks riik hakata inimestele võlakirju müüma, ütles
arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Kui majanduse turgutamiseks täiendavaid ressursse ei kaasata, lükkub taastumine edasi ja muutub raskemaks, rääkis Vitsur ERRi uudisteportaalile. Raha on võimalik juurde saada kas välisinvestorite meelitamise või laenamise teel, lisas ta.
Üks võimalus on tema sõnul aga võtta kasutusele inimeste säästud. "Luua selline olukord, kus inimestel on huvi ja kus neil on kindlustunne näiteks oma jooksval arvel olevad miljardid investeerida Eesti majandusse. Seal on ju kümned miljardid, mida ei saa kasutada õieti mitte millekski," sõnas ta. "Riik võib näiteks müüa inimestele, kes on oma raha pärast mures, võlakirju ja sellise tootlusega võlakirju, mida inimesed on nõus ostma," rääkis Vitsur.
Inimeste raha on tema sõnul võimalik investeerida põhimõtteliselt kõikjale, näiteks infrastruktuuri. "Ükskõik, kas koolide või tänavate remonti. See on asi, mida niikuinii ära tuleb teha. Kui laseme neil ära laguneda kriisi ajal, siis pärast on ju nende taastamine hoopis kulukas," selgitas ta.
Vitsuri sõnul on riik võimeline võlakirju müüma juhul, kui loobutaks euro saamiseks vajaliku kolmeprotsendise eelarvedefitsiidi kriteeriumist. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et euro on meile vajalik ja hea asi, kuid meil on kõige tähtsam kriisist eluga välja tulla ja võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste kaotustega. Kõik Lääne nõustajad on andnud meile mõista, et euro ei saa olla meie peaeesmärk. Et ta on tähtis, aga et kinnisilmi eurot taga ajades ei jääks me ilma eurost ja majanduskasvust," sõnas ta.
Seotud lood
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)
vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,6%, teatas
statistikaamet.
Kuigi Eesti Konjunktuurinstituut ei oodanud
SKP languseks esimeses kvartalis 15,6%, loodetakse, et teise kvartali tulemus
saab olema umbes kolm protsendipunkti parem, ütles Äripäevale instituudi
juhtivteadur Leev Kuum.
Selle aasta esimese kvartali
majanduskasvu kiirhinnang on kooskõlas kevadprognoosi põhistsenaariumiga, mille
kohaselt kujuneb tänavuseks majanduslanguseks 12,3%, teatas Eesti Pank.
Esimese kvartali ja 2009. aasta suur
majanduslangus on Rootsi pankade Baltimaade finantsilise koloniseerimise
lõppmäng, ütles Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige Kristjan Hänni.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.