Selle aasta esimese kvartali
majanduskasvu kiirhinnang on kooskõlas kevadprognoosi põhistsenaariumiga, mille
kohaselt kujuneb tänavuseks majanduslanguseks 12,3%, teatas Eesti Pank.
Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt langes SKP esimeses kvartalis 15,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Prognoosi kohaselt kujuneb majanduslangus kiiremaks just aasta esimesel poolel. Seda kinnitavad ka viimastel nädalatel ilmnenud esimesed märgid väliskeskkonna stabiliseerumisest.
Majanduslanguse kiirenemise peamiseks põhjuseks oli välisnõudluse jätkuv kahanemine, mis peegeldas globaalse kriisi mõju Eesti peamistele välismajanduspartneritele ja Euroopa Liidule tervikuna. Selel aasta esimeses kvartalis aset leidnud tööstustoodangu ning ekspordi mahtude langus on võrreldavas suurusjärgus meie peamiste ekspordipartneritega. Langusse panustas ka püsivalt nõrk sisenõudlus.
Tarbijate kindlustunne ja ettevõtete käive vähenesid esimeses kvartalis ning tootmises on vabanenud hulgaliselt ressursse. Madal ressursside rakendatuse tase suurendab tehtud investeeringute teenindamise kulude osatähtsust väljaminekutes ning vähendab seetõttu investeerimisaktiivsust. Investeeringute kahanemine panustab majanduslangusse ka järgnevatel kvartalitel. Seetõttu on oluline, et jätkuksid majanduses juba alanud struktuurimuutused.
Seotud lood
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)
vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,6%, teatas
statistikaamet.
Kuigi Eesti Konjunktuurinstituut ei oodanud
SKP languseks esimeses kvartalis 15,6%, loodetakse, et teise kvartali tulemus
saab olema umbes kolm protsendipunkti parem, ütles Äripäevale instituudi
juhtivteadur Leev Kuum.
Kuna I kvartali 15,6protsendise
majanduslanguse taustal tekib oht, et Eestil on vaja kaasata majandusse
täiendavaid ressursse, võiks riik hakata inimestele võlakirju müüma, ütles
arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Esimese kvartali ja 2009. aasta suur
majanduslangus on Rootsi pankade Baltimaade finantsilise koloniseerimise
lõppmäng, ütles Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige Kristjan Hänni.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.