Arvamus: hoiame Eesti tarbija kindlustunnet

USA tarbijate kindlustunne langes aasta alguses rekordiliselt madalale, samale tasemele, nagu oli viimati 1967. aastal. Eestis on tarbijate kindlustunne langenud 2007. aasta 100 punktilt 62-le.

Kuid eks igal asjal on mitu külge. Muutused tarbija kindlustundes on kaasa toonud Eesti jaekettide tugeva hinnakonkurentsi ning selle kaudu madalama hinnataseme. Lisaks tingib ebakindlus tarbijate ratsionaalsema käitumise ostude tegemisel.

Harvardi professorid John A. Quelch ja Katherine E. Jocz on jaganud kliendid majanduslanguse perioodil nelja segmenti. Ühed on need, keda langus kõige valusamalt puudutab ning kes oluliselt korrigeerivad igapäevaseid ostmisharjumusi, lükates edasi kõik ostud, mida on võimalik jätta kaugemasse tulevikku. Järgmine, kõige arvukam segment on küll optimistlik pikemas perspektiivis, kuid ettevaatlik lähituleviku suhtes. Ka see segment püüab vähendada kulutusi, kuid teeb seda vähem radikaalselt kui esimesse segmenti kuulujad.

Kõige kiirem viis majanduslanguse ajal kliente kaotada on tõsta efektiivsust toodete või teenuste kvaliteedi arvel. Kolmas segment on need inimesed, kes kuuluvad rikkama 5 protsendi hulka ning kes elavad kriisi läbi elustiili või ostmisharjumusi muutmata. Neljandasse segmenti kuuluvad aga need, kes elavad ainult tänases päevas, tundmata muret homse pärast ning kes jätkavad kulutamist võimaluse piires ka majanduslanguse ajal. Majanduskriisi on lihtsam üle elada jaekettidel, kelle sortimendis leidub tooteid igale kirjeldatud segmendile.

Kuigi majanduslanguse lõppedes taastub tarbijate kindlustunne paari aastaga, jäävad iga langust meenutama mõneti muutunud tarbimisharjumused. Uueks tõusuks on suurem osa tarbijaid õppinud pöörama tähelepanu igapäevakaupade ostmisel hinna ja kvaliteedi suhtele, et mitte maksta tühja.

Soome majanduslanguse näitel julgen ennustada, et majanduskasvu taastudes ostab senisest märksa suurem hulk tarbijaid ikka igapäeva- ja spordirõivad ning kodukaubad suurkauplustest. Vaatamata majanduslangusele on näiteks Prisma spordikaupade läbimüük kasvanud sel aastal enam kui 5 protsendi võrra.

Ajal, kui ettevõtted uurivad väga hoolikalt tarbijate soove ja eelistusi, on kliendid tähelepaneliku vaatluse alla võtnud ka ettevõtted. Kliendid pööravad poes varasemast palju enam tähelepanu toodete hinna-kvaliteedi suhtele ja muutuvad teadlikumaks oma õigustest.

Olulisim on inimeste kindlustunde säilitamine, nii riigi kui ka ettevõtjate stabiilsus. Iga teade planeeritavast maksutõusust või mõne suurettevõtte koondamisotsusest murendab Eesti tarbijate kindlustunnet ja halvendab seeläbi majandust veelgi. Negatiivse rõhutamise asemel tasuks meeles pidada, et igal asjal on mitu külge. Võtame või töötuse. Kuigi Eestis on praegu tööta 8 protsenti inimestest, on töö endiselt 92 protsendil. Seda polegi nii vähe.

Omalt poolt soovitaksin vaadata Eestis praegu üle haridussüsteem. Vaevalt meilt lähiajal naftat leitakse, seega on Eesti ainus varandus inimeste ajud. Paarikümne kõrgkooli asemel võiks teha ühe ülikooli, sellise, mis oleks ka Euroopa haridusmaastikul parimate seas. Eestis on juba praegu teadusharusid, mis on maailmas tippude hulgas, kuid koostöö soodustamine teadusasutuste ja ettevõtjate vahel on siiski alles lapsekingades. Positiivseid eeskujusid maailmas läbi löönud lisaväärtuse loomisest on Eesti IT sektoris täiesti olemas.

Eesti on väike riik. Kui suured saavad endale inimestes kadusid lubada, siis nii pisikeses riigis on iga elanik väärtus, keda hoida. Vaja on võrdõiguslikkust, tolerantsust ja ratsionaalsust ning iga elaniku mõistust, et Eesti eduka ja jätkusuutliku riigina kriisist välja tuua.