Valitsuskabinet otsustas tänasel
nõupidamisel koostada lisaeelarve, mis parandab eelarvepositsiooni 3,4 miljardi
krooni ulatuses, teatas valitsuse pressibüroo. Seejuures tõuseb nii kütuse- kui
ka tubakaaktsiis, mõlemad 5% võrra.
Ministeeriumid vähendasid kulusid kokku 1,8 miljardit krooni. Tegevuskulusid kärbib riik peaaegu 630 miljonit krooni, sealhulgas personalikulusid ligi 300 miljonit krooni. Kõik ministeeriumid vähendasid palgafondi poole aasta pealt kaheksa protsenti.
Samuti otsustas valitsus tõsta alates 1. juulist kütuseaktsiisi viie protsendi võrra, tubakaaktsiis tõuseb samas ulatuses alates tuleva aasta jaanuarist. Aktsiisitõusud parandava valitsussektori eelarvepositsiooni 410 miljoni krooni võrra. Ka parandatakse valitsussektori eelarvepositsiooni mittemaksuliste tulude kaudu.
„Oluline on, et suutsime jõuliselt kaitsta ühiskonnas kõige haavatavamate positsioone. Alles jäid lastetoetused, pensionite kallale ei mindud ja tulumaksuvabamiinimumi ei alandatud,“ kommenteeris sotside juht Jüri Pihl pressiteate vahendusel.
„Pool rehkendust tehti täna küll ära. Täisrehkendus oleks olnud hädavajalik, aga igasugune otsus on täna tähtis,“ sõnas sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. „Aeg ei oota ja tööd tuleb teha.“
Valitsuse koguneb negatiivset lisaeelarvet vastu võtma neljapäeva hommikul kell 8.
Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses. Aprillis langetas valitsus otsuseid 2,5 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustas teise pensionisambasse sissemaksete külmutamine.
18. veebruaril esitas valitsus Riigikogule lisaeelarve, mille aluseks olevad otsused parandasid valitsussektori eelarvepositsiooni kaheksa miljardi krooni võrra. Suurima osa sellest kärpeplaanist andsid riigiametid ja -ametnikud, kelle tegevuskulusid ja palgafondi vähendati ligikaudu kümnendiku. Haigushüvitiste maksmise reformi kaudu andsid oma osa eelarve positsiooni parandamisse nii töövõtjad kui tööandjad. Pensionärid said aprillist oodatust väiksema pensionitõusu. Kohalikel omavalitsustel vähenesid nii riigipoolsed kohustused kui ka rahastamisallikad, vähendati põllumajandustoetusi ja keskkonnaprojektide rahastamist ning kaitsekulusid.
Seotud lood
Kabinetinõupidamisel riigieelarvet arutanud
valitsus kavatseb piirikaubanduse lõpetamise ja tubaka- ning alkoholiaktsiisi
tõstmisega hankida 480 miljonit lisakrooni, 320 miljonit krooni tuleks aga n-ö
pensionäride rahakotist.
Plaanitava aktsiisitõusuga tuleks olla
väga ettevaatlik, kuna möödunud aastal toimunud kaks aktsiisitõusu kasvatasid
plahvatuslikult salasigarettide turuosa, ütles British American Tobacco
Estonia juht Juhan Matt.
Isamaa ja Res Publica Liidu
eestseisus arutab täna erakorralisel koosolekul, kuidas kärpida
riigieelarvet vähemalt kuue miljardi krooni võrra, teatas IRLi juht Mart
Laar.
Palgafondi vähendamine on igal juhul
mõistlikum ja õiglasem samm, kui seda oleks mehaaniline kõigi palkade 8%-line
vähendamine, kuna siis kannataksid enim madalapalgalised töötajad, ütles
rahandusminister Ivari Padar.
Vastutustundetu eelarvepoliitika ja võlgu elamine on saanud USA majandusedu sünonüümiks – fiskaalaasta esimesel kahel kuul (oktoober ja november) kasvas Ühendriikide eelarve puudujääk rekordilise tasemeni.