Endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul
on Eesti hetkeolukord selline, et eurole üleminekuks vajalike Maastrichti
kriteeriumide täitmisest on endiselt mõned miljardid puudu.
"Kui tänavune seis on suhteliselt tõsine, siis tuleva aasta eelarve probleemide lahendamiseni pole veel sisuliselt mindudki. See on palju suurem probleem kui tänavune eelarve, sest hetketeadmiste põhjal on riigi kulude mahu ja tulude prognoosi vahe tuleval aastal 17,5 miljardit," vahendab Postimees Sõerdi muret.
Kolm protsenti defitsiiti oleks Maastrichti inflatsioonikriteeriumi kohaselt aktsepteeritav ja tähendab umbes kuut miljardit, mis tuleb katta reservist või laenudega. Õhku jääb aga endeiselt 11 miljardit.
Sõerd tõdes, et praeguses olukorras ilma maksutõusuta läbi ei saa. Võimaluseks on käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra, mis annaks 800 miljonit krooni, ja ka tulumaksumäära tõstmine.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd on üks Rahvaliidu läbirääkimismeeskonna liige erakonna esimehe Karel Rüütli, aseesimehe Kajar Lemberi ja riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi kõrval.
Seotud lood
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica
Liidu ning Rahvaliidu läbirääkimistel on ühe võimaliku uue tuluallikana
kaalumisel käibemaksu tõstmine 2 protsendi võrra, mis peaks riigi kaukasse
tooma juba tänavu 800 miljonit lisakrooni.
Täna kell 12.30 Stenbocki majas algavad uue
valitsusliidu loomise läbirääkimste juurest peab peaminister Andrus Ansip mõneks
ajaks ära käima, sest võtab Stenbocki majas vastu kuulsa usumehe Franklin
Grahami.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.