Helsingin Sanomate arvutuse järgi läheb
Euroopa Liit igale soomlasele maksma 33 eurot aastas.
Soome muutus 2001. aastal ELis rahasaajast rahamaksjaks, aga on siiski üks kõige väiksemaid ELi sissemaksjaid.
Kui maksud maha arvata, on Soome aastatel 1995–2007 maksnud ELile kokku 750 miljonit eurot, seega pole raha 13 aasta jooksul küündinud isegi miljardini, kirjutab Helsingin Sanomat.
Näiteks Itaalia, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia maksid igaüks vaid 2007. aastal ELile netosummana 2-4 miljardit eurot. Saksamaa netopanus oli samal aastal ligi 7,5 miljardit eurot.
Summat võib võrrelda ka Soome valitsuse eelarvega, mis on aastas umbes 40 miljardit eurot.
Leht märgib, et arvutus on umbkaudne, sest kõiki summasid pole arvesse võetud. Lisaks saab mõned maksud või tagastused kanda järgmisesse aastasse.
Värskeima ehk 2007. aasta statistika järgi oli Soome netosissemaks 0,1 protsenti SKPst. Vaid Küpros on veel väiksem ELi sissemaksja. Kõige rohkem on Soome maksnud 0,16 protsenti SKPst, sel ajal kui suurematel maksjatel ulatub see summa üle poole protsendi.
Seotud lood
Riigikontroll heidab riigiametnike väele
ette, et kui jätkata ELi fondide raha kasutamist senises tempos, võib Eesti
lähiaastail ilma jääda miljarditest toetuskroonidest.
Euroopa Liidu täna avalikustatud
majandusprognoosi järgi on kokku 13 liikmesriiki, kus sisemajanduse kogutoodang
sel või tuleval aastal kahaneb.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.