Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma
erakorralisel istungil saata 3. juunil esimesele lugemisele 2009. aasta
negatiivse lisaeelarve seaduse eelnõu, mille maht kokku on 6,175 miljardit
krooni.
See hõlmab varasemat kokkulepet eelarvepositsiooni parandamiseks 2,6 miljardi krooni ulatuses ja uut lisanduvat kokkulepet 3,4 miljardi krooni ulatuses.
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma erakorralisel istungil 3. juunil saata esimesele lugemisele 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu ja 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Komisjoni ettepanek on mõlema eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid eelnõule ootab rahanduskomisjon vastavalt 3. ja 8. juuniks.
„Eelnõud peavad jõustuma 1. juulil, nii et nendega on väga kiire. Majanduse ning eelarve olukorra keerukus on sedavõrd ilmne, et loodame erakondade konstruktiivsele hoiakule. Rahanduskomisjonis oli seda täna ka selgelt tunda,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi.
Ligi kinnitusel tuleb Maastrichti 3% defitsiidi kriteeriumi raames püsimiseks nimetatud eelnõude menetlemise käigus vähendada eelarve kulusid või suurendada tulusid veel 2,6 - 3 miljardi krooni ulatuses.
Seotud lood
Rahandusministri kohuseid täitev
Helir-Valdor Seeder ütles, et valitsuse esitatud 3,4 miljardiline kärpekava on
ebapiisav.
Eelarvekärped, mille üle Eesti valitsus
praegu arutab, ei vii buumi ajal kiiresti kasvanud kulusid veel tuludega
tasakaalu ega võimalda täita eurole ülemineku eelarvekriteeriumi, ütles täna
Eesti visiidi lõpetanud IMFi delegatsiooni juht Christoph Rosenberg.
Nelja kuuga laekus riigieelarvesse 25,4
miljardit krooni ehk 28,8 protsenti eelarves planeeritust, teatas
rahandusministeerium.
Rahandusministri kohusetäitja,
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütleb, et praegu peab negatiivset
lisaeelarvet 3,4 miljardilt kroonilt minimaalselt vähemalt kuuemiljardiliseks
paisutama eelkõige Eesti riigi lähiaja elementaarse toimetuleku tagamiseks.
Euro on Seederi sõnul taandunud nüüdseks juba täiesti teisejärguliseks
teemaks.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.