IMF: Eestil tuleb eelarve kärpimist jätkata

Intervjuu

• Kas IMFi hinnangul suudab Eesti tänavu euroga liitumise kriteeriumid täita?

Inflatsioonikriteeriumi ilmselt küll, kuid kui tahate 2011. aastal euro käibele võtta, ei piisa eelarvekärbetest, mis täna laual on – defitsiit on ikka üle 3% SKPst. Ja tuleval aastal tuleb kärpida veel rohkem – paljud tänavused meetmed - täiendavad dividendid keskpangast või vara müük - on vaid ühekordsed meetmed.

• Kas kärpida või makse tõsta?

Kõik võimalused tuleks laual hoida nii kulude kui tulude poolel. Kui suur osa eelarvest on punaste joontega ümbritsetud, tuleb mujal teha järsem kärbe. Pensionid näiteks on Eestis reaalnäitajates kasvanud 30%. See võib olla raske poliitilise otsustamise koht. Majanduslanguses on IMF siiski soovitanud sotsiaalkulutusi kaitsta niivõrd kui võimalik.

• Balti riigid on juba ELi rängimas majanduslanguses, kas nii järsk kärpimine on mõistlik?

Balti riigid otsustasid jääda fikseeritud valuutakursi juurde. Kui üks muutuja on fikseeritud, peavad ülejäänud rohkem kõikuma. Kohanemine on olnud ääretult kiire, kuid valus. Samas usun, et kui üldse on riik, mis suudab majanduslikult ja poliitiliselt sellisele survele vastu panna, siis on see Eesti.

• Kas euro on seda väärt?

Eurole üleminek lõpetab ebakindluse devalveerimise ümber ja loob pankadele võimaluse saada likviidsusabi Euroopa Keskpangast. Ja neile, kes võrdlevad Balti riikide olukorda Argentiinaga – on üks oluline vahe, euro näol on Balti riikidel selge väljumisstrateegia.

• Mis siis, kui Euroopa Komisjon ütleb, et Eesti ei täida Maastrichti kriteeriume n.ö jätkusuutlikult?

Ma usun, et need, kes Euroopa Liidus otsuseid teevad, vaatavad, mis Eestis on eelarve tasakaalu saamiseks seni tehtud ja praegu tehakse. Eesti on näidanud end väga heast küljest. Kuid jah, see nõue sisaldab ebakindlust. See on põhjus, miks (IMFi Euroopa osakonna juht – toim.) Marek Belka palus Euroopa Liidult jätkusuutlikkuse nõude osas võimalikult suurt selgust. Et oleks kindel, et kui pingutad, ootab ka tasu.

• Mis saab, kui Eesti europüüdlustes alla vannub?

See ei ole maailma lõpp, kuid majandus jääb pikemaks ajaks haavatavaks.

• Kas IMF saab uusi kliente ka Balti riikidest?

Eestist mitte. Eestil pole välisrahastamisega probleeme – reservid on küll käiku läinud, kuid valitsus täiendab reserve laenudega EIBst ja Swedbankist. Pangandus kuulub suures osas rootslastele, pole oma Parex panka ja kui tõesti peaks tekkima likviidsuskriis, on olemas valuutavahetuskokkulepe Rootsi keskpangaga.

• IMFi ülevaade Eesti finantssüsteemi vastupidavusest hoiatas, et Rootsi pankade probleemid alles hakkavad kasvama.

See aruanne sai koostatud läinud aasta lõpus ja vahepeal on Rootsi valitsus ja pangad rakendanud agressiivseid meetmeid kapitalibaasi tugevdamiseks. Võimalike laenukahjumite katteks on loodud reservid, probleemidega tegeldakse. Pangad olid juba ilmselt raporti kirjutamise ajal paremas seisus.

• Eestile on oluline Läti käekäik, kas Läti valitsus saab defitsiidi kontrolli alla?

Me ei kauple Lätis defitsiidi numbri üle, oluline on strukturaalsete reformide kvaliteet. Sealjuures ressursside ümbersuunamine n.ö kaubeldavasse sektorisse. See on üks põhjus, miks soovitasime Lätis kärpida tulumaksu, kuid tõsta käibemaksu.

• Kas Balti riikides hakkab langus pidurduma?

Peamistest majandusnäitajates pole ma veel pööret näinud. Balti riigid hakkavad toibuma, kui toibuvad peamised kaubanduspartnerid Soome, Rootsi, Saksamaa. Ilmselt V kujulist kiiret toibumist oodata ei maksa, pigem laia põhjaga U. Langus ilma kasvuta ehk L kujuga tulevik ähvardab juhul, kui deflatsiooniga ei suudeta konkurentsivõimet taastada ja majandust uuesti kasvule viia.

Sellist laenurahast köetud kasvu nagu Euroopa Liiduga liitumise järel, enam kindlasti ei tule. Nüüd on vaja teenida reaalset tulu, et buumi ajal võtud laenud tagasi maksta.