Basseini või tiigi suudab rajada igaüks

"Esmalt tuleks selgeks teha, mida teha - kas tiik või bassein, kui suur ja nõnda edasi," kutsus Basseinitehnika ASi juhataja Priit Nõmmeots arutlusele. Liiatigi saab ju eraisik basseinide ehitamisel enamiku asjadega ise hakkama - kui vaid tahtmist jagub ja tööriist käes püsib.

Põhiliselt on kaks valikut: kas kasutada valmis tiigikorpust või vooderdada tiik seest tiigikilega.

Tiigikile puhul aga tuleb kaevata auk, selle põhi liivaga katta ja sellele kile laotada. Kindluse mõttes tasub katta kile fliiskangaga. Eriti käib see alla ühemillimeetrise paksusega kilede kohta. Kile ise peaks kallastel ulatuma 20-30 cm maapinnale, kus see tuleks näiteks kividega ära katta.

Nõmmeotsa seletusel on kilelahenduse eelis paindlikkus ja saavutatav omanäolisus. Ehkki seda pakutakse tavaliselt pruunina või mustana, omandab see juba mõne kuu möödudes üsna looduslähedase ilme.

Et koduaedade tiikides isepuhastus ei toimi, soovitas Nõmmeots pumbast, filtrist, tihti ka UV-lambist koosnevaid puhastusseadmeid. Eriti olulised on need üle 25kraadise õhusoojuse korral, kui juba paari päevaga muutub vesi läbipaistmatuks ehk läheb n-ö kasvama.

Ka basseini rajamisega on Nõmmeotsa arvates võimalik ise hakkama saada. "Siingi tuleks peab teadma, kui suur, kui sügav, kas kütta, kas katta," leidis ta. Lihtsaim on osta poest mõni kilest bassein. Selline variant on kõige odavam, kuid ka kõige väiksema töökindlusega.

Paremaks pidas ta metallkestaga basseine, mis on seest kilega vooderdatud. Selline bassein vajab tasast betoneeritud alust.

Bella Basseinid OÜ juhataja Ann Meri sõnul tuleb basseinivett vahetada kord aastas. Filtrisse kogunenud mustus pestakse välja tagasipesuga. Hooldamisel kasutatavad kemikaalid tapavad vees olevaid baktereid ning reguleerivad PHd.

OÜ Kinbass juhataja Toomas Saare sõnul ei ole ujumisbasseini päris otsast lõpuni võimalik ise teha, küll aga on see võimalik väikese veesilma puhul, kus vee puhtus ei ole nii olulise tähtsusega.