"Ühes majas, mida vaatamas käisime, oli säilinud vana reheahi, otse selle vastu oli paigutatud aga moodne kamin," toob ta näite. "Üldiselt jäidki enam-vähem sobilikud majad Saaremaa teise serva. Kui oled Tallinnast pika maa Virtsu sõitnud, pole enam erilist tahtmist pärast saarele jõudmist teist samapikka teekonda ette võtta. Pealegi piiraks see aega, mis võimalik suvekodus veeta."
Nii loobutigi Heidi sõnul majaostust sobiliku maatüki kasuks. "Ükskord saime tuttavatelt info, et ühe mereäärse krundi omanik soovib osa oma maast müüki panna. Et kõik klappis, saimegi neli aastat tagasi paraja suurusega mereäärse maatüki omanikeks," lisab ta.
Esimene suvi möödus perel vanas palkaidas, mis püstitati esimesena ja sai hoonetekompleksi nurgakiviks. "Tükk aega tuli läbi ajada elektri ja veeta. Tõsi, viimast tõi meile kohalik paakauto kusagilt rabast. Vesi oli mõnusalt pruun," naerab Heidi.
Aastatega kerkisid järgmised hooned. Aidast päripäeva sammudes lisandusid Saaremaale omane suveköök ehk paargu, saun ja lõpuks palkidest eluhoone. "Peale elumaja on kõik hooned auväärses eas, toodud saare eri paigust ja leidnud siin omale uue kodu," räägib perenaine.
Tema sõnul oli elumajagi puhul kaalumisel mõne vanema suitsutare teisaldamine aga mingil hetkel sai võitu soov siiski uus maja ehitada. "Eks sedagi sai pikalt kaalutud. Et palkmajategijatel oli sobiv materjal olemas, tuli kiirelt tegutseda," lisab ta.
Tegelikult pidi elumaja esialgu suurem tulema, aga mahule tõmbas piiri peale saunahoone, mille ehitajad erinevalt plaanitust ja iseenese tarkusest õue keskkoha poole nihutasid. "Et kõikidel hoonetel on rookatused ja vastavalt tuleohutuse eeskirjadele on selgelt paigas hoonetevahelised kaugused, pidime elumaja mahte vähendama," selgitab Heidi.
Tükk vaidlemist oli ka selle üle, et saada majale teine korsten. "Nimelt on elutoas kaminahi. Vannituba asub aga maja teises servas ja ka sinna oli oluline kamin teha. Kaalusime pikka slepet, aga see oleks inetu jäänud. Lõpuks õnnestus saada luba ka teise korstna ehitamiseks." Lisaks kaminale on vannitoas ka uhke, väljast punane, seest valge ning kroomitud jalgadele toetuv vann.
Enamik elamu mööblist esindab lihtsat ja väheste kaunistustega talustiili, lubades nõnda silmal puidust põrandalt üle palkseinte mööblile libisedes rahulikult puhata. Heidi sõnul oleks veel vaja sellisesse terviklikku hoonekompleksi paigutada ka mõni suitsusaun. "Ja miks mitte ka väike peenramaa ja tosin lammast, kes rohupügamisel abiks oleksid," arvab ta.