Swedbanki riskijuht: arvestame devalveerimise riskiga

Swedbank on sellise sündmusega oma plaanides arvestanud, möönab mees intervjuus, mille pikem versioon on avaldatud Rootsi päevalehe Svenska Dagbladet majandusuudiste portaalis www.e24.se.

„Ma olen kindel, et nii kohalikud poliitikud, keskpangad, Euroopa Liit ja IMF pakuvad välja vajalikud meetmed olukorra stabiliseerimiseks Läti majanduses. Eriti IMFil on head kogemused majandusraskustesse sattunud riikide aitamisel,“ ütles Bronner.

„Näeme oma põhistsenaariumis ühe võimalusena ette valuutavahetuskursi muutuse mitte väga suures ulatuses ning kontrollitud moel. See võiks toimuda näiteks seoses sellega, et IMFi eestvedamisel sõlmitud abipaketti osaliselt muudetakse. Lepitakse kokku kas devalveerimine või sama asi veidi hiljem, kui üks või teine riik eurole üle läheb – et siis valitakse tänasest erinev vahetuskurss,“ jätkas ta.

Börsil uuesti tärganud devalveerimishirme Swedbank täielikult ei jaga, ehkki sellisel juhul tuleks laenukahjumid pangale kiiremini kätte ja seaks panga suurema surve alla.

„Meil on oma tööriistakast ja sellega jätkame ka töötamist. Kui stsenaariumis on sees devalveerimine, siis on see ka alati radariekraanil, nii pole suurt vahet. Peame kiirendama protsesse kohapeal klientide ja laenudega tegeledes. Sellisel juhul ei saa me tuludega samal moel vastata,“ ütles Bronner pankade valmisolekut kommenteerides.

Swedbank konstateerib, et Balti riigid on valinud devalveerimise asemel deflatsiooni.

„Majanduslik mõju sellisest programmist või devalveerimisest on enam-vähem sama. Valuutade devalveerimise korral oleks toibumine ehk kiirem, laenukahjumid tuleks aga kiiremini kätte,“ ütles ta.

„Ma ei taha prognoosida devalveerimise tõenäosust, kuid kui see juhtub, siis meie oleme valmis. Üllatusmoment on tänaseks null võrreldes varasemaga. Ohtlikum olnuks see siis, kui see tulnuks ootamatult. Oleme kogu aeg olnud valmis kõigiks võimalikeks arenguteks,“ ütles Bronner.

Võimaliku devalveerimise korral jaguneks kahjumid umbes kahele aastale, arvab Bronner.

„Suur mõju saab olema eurolaenudele, mis meil neis riikides on. Samas ei ole eurolaen midagi sellist, mida iga tavainimene endale on saanud võimaldada. Need on läinud jõukamale elanikkonnale, kel läheb praegugi suhteliselt hästi,“ ütles Bronner. Panga laenudest on 80-85% eurolaenud.

„Muidugi läheb olukord raskemaks, kui laenusumma järsult kasvab, kuid pole kindel, et sellest tingimata katastroofi tuleb, vähemalt mitte lähiperspektiivis. Osa neist, kel on valuutalaen, suudavad laenu teenindamist jätkata ka raskes majandusolukorras. Sellises stsenaariumis, kus devalveerimist ei tule, võtab vaeseks jäämine rohkem aega. Teisalt on tõenäoline, et devalveerimise korral tuleb toibumine kiirem,“ ütles Bronner.

Eriti tugev on Swedbanki turupositsioon Eestis, mis eristub järjest enam ning näib paremini toime tulevat.

„Usun, et sellest on selgeid märke. Neil on parem infrastruktuur, nad on algusest peale alalhoidlikumad olnud ja riigi finantsid on paremas korras,“ ütles Bronner, hinnates Läti väljavaated kõige nigelamaks.

„Läti on erijuhtum. Neil pole õiget eksporditööstust - nii pole ka majanduse toibumise mehhanism nii tugev. Võib tõesti küsimärgi alla seada, kas devalveerimine oleks kõige õigem meetod,“ ütles Bronner.

Võimaliku devalveerimise mõju ulatus naaberriikidele sõltub sellest, millises riigis devalveerimine toimub.

„Sõltub devalveerimise magnituudist. Riikide vahel on kujunenud juba suured vahed. Sellest perspektiivist võib juba ka valuutarežiimiga riikide vahel vahet teha,“ ütles ta.

Swedbank juhib tähelepanu, et pank ei püüa mõjutada Balti riikide poliitilisi otsuseid.

„Raha- ja eelarvepoliitika Balti riikides on iga riigi enda asi. Meie andsime laenu, tõenäoliselt liiga palju, kuid stabiliseerimispoliitika eest kannavad riigid vastust ise. Meie sellesse ei sekku,“ ütles Bronner.