Eile teatas Rootsi keskpank, et võtab oma
valuutareservi täiendamiseks laenu 100 miljardi Rootsi krooni suuruses
summas.
Pressiteates põhjendab pank, et on finantskriisi ajal laenanud valuutat Rootsi pankadele, mis rahastavad suurt oma tegevusest valuutas, ning sõlminud valuutavahetuskokkulepped Islandi, Läti ja Eesti keskpankadega. Samuti on suurenenud koostöö Rahvusvahelise Valuutafondiga. Kõik see kokku vastab 100 miljardile Rootsi kroonile.
„Peame olema jätkuvalt hästi ette valmistaud, kuna finantskriis võib tulla sügav ja pikaajaline. Sel põhjusel peame oma valuutareservi täiendama. See on osa meie tööst finantsstabiilsuse kindlustamisel,“ ütles Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves.
Rootsi keskpank laenab valuuta Rootsi riigivõla ametilt, mis peab osaliselt turult valuutat juurde laenama. See seadis eile Rootsi krooni uue surve alla.
UBSi analüütik Gareth Berry kommenteeris ajalehele Financial Times, et survet Rootsi kroonile lisab ka värske prognoos, et Rootsi 2009. aasta eelarvedefitsiit kasvab varem prognoositud 99 miljardilt Rootsi kroonilt 160 miljardile Rootsi kroonile.
„Uudis viitab majanduse alusnäitajate nõrgenemisele ning kuna valuuta kohal ripub oht, et keskpank hakkab raha juurde trükkima, oleme tõstnud oma prognoosi ühe kuu perspektiivis 10,75 Rootsi kroonile eurost,“ ütles Berry.
Seotud lood
Kas rootslased ostsid miljardite eest
lubaduse, et krooni ei devalveerita või ähvardasid eestlased hoopis riigistada
rootslastele kuuluvad pangad?
Isegi juhul kui laenukahjumid Balti
riikidest ületavad kolme aasta perspektiivis 150 miljardit Rootsi krooni,
tulevad Rootsi pangad sellega toime, teatas Rootsi finantsinspektsioon nelja
suurpanga stressitesti tulemused.
Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles
täna pressikonverentsil Rootsi finantssüsteemi stabiilsuse kohta avaldatud
hinnangut tutvustades, et sisuliselt pole Rootsi pankadel vahet, kas Balti
riikides valuuta devalveeritakse või toimub kohanemine nn sisemise
devalveerimise ehk deflatsiooni kaudu.
Üllatusmomenti võimaliku devalveerimise
ümber Balti riikides jääb järjest vähemaks, ütles intervjuus Rootsi
uudisteagentuurile Direkt Swedbanki riskijuht Göran Bronner.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.