Viks: eelisaktsiate börsile mitteviimisega saab Baltika raha kiiremini kätte

Avaliku pakkumise korraldamine tähendab Viksi sõnul ettevõtte jaoks kindlasti suuremat raha- ja ajakulu, lisaks eeldaks väikeinvestorite kaasamine tõenäoliselt ka eelisaktsiate börsile toomist, et nad paariks aastaks oma investeeringusse ei lukustuks.

Viks ütles, et eelisaktsiad on täiesti aktsepteeritav ja läbipaistev viis ettevõttesse uut kapitali kaasata. "Olemuselt jäävad ju eelisaktsiad lihtsalt laenu või vahetusvõlakirja ja lihtaktsiate vahele, kompenseerides puuduva või oluliselt piiratud hääleõiguse garanteeritud tootlusega," selgitas ta.

Äripäeval tekkis küsimus, kas eelisaktsiate õigusaktides on toimunud põhimõttelisi muudatusi, aga Viks ütles, et temale teadaolevalt mitte. Küll on aga tema sõnul esitajaaktsiate puhul regulatsioone muudetud, st kõik aktsiad peavad nüüd olema nimelised. Varem sai esitajaaktsiate puhul jääda investorina anonüümseks.

Viks rääkis, et börsiettevõtetel puudub otsene vajadus oma ühinguõiguslikke toiminguid Tallinna börsiga kooskõlastada, kuid protsesside hilisema sujumise ning avalikkuse piisava informeerimise huvides olulisematel teemadel vahel nendega siiski konsulteeritakse.

"Lõplikud otsused näiteks aktsiate emiteerimise tingimuste osas langetab aga kindlasti börsiettevõtte aktsionäride üldkoosolek, juhindudes loomulikult ettevõtte juhtide ettepanekutest," rääkis ta. "Usutavasti lähtutakse otsuste tegemisel nii ettevõtte strateegilistest plaanidest kui ka tehinguga seotud praktilistest aspektidest."