Kuidas tänavu raha kaasata?

Rääkida kapitali kaasamisest või börsile tulekust ei ole praegu populaarne. Mitte seepärast, et investoreil poleks vaba raha või ettevõtted ei vaja enam lisakapitali. Ses osas pole maailm muutunud, kuid usaldust ja usku nii enesesse kui ka teistesse on praegu varasemast palju vähem. Ettevõtted peavad aga olenemata majanduskliimast suutma ellu jääda ja edasi areneda. Kuidas siis selleks vahendeid leida?

Ettevõtete kasutuses on hulk finantseerimisvõimalusi - asutajate sissemakstud stardikapitalist ja ettevõtlustoetustest pangalaenude ja otseinvesteeringuteni, sealt edasi alternatiivturu ja börsini. Pikaajalise kapitali kaasamine on praegu keeruline, olenemata valitud teest, kuid avaliku väärtpaberituru vahendusel on võimalik leida suurim hulk investoreid.

Pangakontodel seisab jõude kümneid miljardeid kroone - omanikud ei leia oma rahale sobivamat rakendust. Kuna ettevõtete vajatava kapitali hulk pole tingimata suur, saaks vajaliku finantseeringu aktsiaturult kätte paljud ettevõtted.

PricewaterhouseCoopersi uurimuse (IPO Watch Europe Survey Q1 2009) andmeil tuli I kvartalis Euroopa börsidele vaid 18 uut ettevõtet (aasta varem 72). Avalike pakkumiste abil kaasatud kapitali keskmine maht langes 34 miljonilt eurolt miljonini. Uustulnukaist tegi suurima avaliku esmaspakkumise Poola ettevõte Hydrapres SA - maht 4 miljonit eurot.

Need on mahud, mida oleme harjunud pidama väikseks isegi Eestis. Meie väike- ja keskmise suurusega ettevõtteile peaks see saatma signaali, et nad ei ole avalikule turule tulekuks liiga väikesed. Ei pea olema ülimalt innovaatilise bio- või nanotehnoloogia ettevõte - turud on avatud toimiva äriplaaniga ambitsioonikaile firmadele sektorist olenemata.

KredExi kogemus näitab, et ettevõtete vajadus finantseeringu järele on suur, kuid pakkumine pole piisav või ei sobi tingimused. See on üks põhjusi, miks KredEx pakub lisaks laenude tagamisele ka allutatud laenu.

Kui rahastamise osas puudub selge tulevikuvaade, keskendutakse pigem ellujäämisele või omanike vara väärtuse säilitamisele ning tõmmatakse kõik võimalikud kulud kokku. Ent paljud ettevõtted näevad nüüd pigem võimalust turu hõlvamiseks ja tugevdavad oma positsioone. Näiteid saab tuua ka sellistelt tegevusaladelt, nagu puidu- ja metallitööstus, ehitus, mille perspektiive peetakse enamasti madalaks.

Tänavu on KredExile esitatud 34 allutatud laenu taotlust kogusummas 245 miljonit krooni. Varem piirdus huvi 5-6 ettevõtjaga aastas, seega annavad viidatud numbrid tunnistust selgest vajadusest täiendava kapitali järele.

Ettevõtjate seas korraldatud uuringute põhjal ei soovita Eestis kaasata välisfinantseerijaid eelkõige kontrolli kaotamise hirmus. Allutatud laenude eripäraks on, et üldjuhul omanike osalust ei hajutata ja neil säilib kontroll ettevõtte tegevuse üle. Sellised laenud on mõeldud konkreetse arenguetapi läbimiseks (laenu keskmine tähtaeg 3-5 a) ning väljumine planeeritud. Laenu võib tagastada äritegevuse rahavoogudest, kuid börsi kaudu raha kaasamine võiks olla üks lisavõimalus.

Praegu võib ettevõttele rahast ehk väärtuslikumgi olla suurem tuntus, läbipaistvus ja usaldusväärsus, mis kaasneb avaliku ettevõtte staatusega. Börsiletulek on pangalaenust kallim ja keerulisem protsess, kuid saadavad hüved kompenseerivad selle. Just parem nähtavus võib olla üks võtmetegur, mis aitab kliente leida-hoida ja keerulised ajad üle elada. Kui ettevõte suudab avaliku nähtavuse enda huvides tööle panna, on kapitali edasiseks kaasamiseks laiemad võimalused.

Avalik väärtpaberiturg on seni olnud ülemüstifitseeritud ja ettevõtete tunnetuslikust käeulatusest väljas. Põhjendamatu hirmu asemel on aeg kaaluda viise, kuidas panna väärtpaberituru infrastruktuur enda kasuks tööle.

Aeg on ideaalne, et valmistuda alternatiivturule või börsile tulekuks. Investorid hakkavad üha enam otsima võimalusi. Investorite leidmiseks peab ettevõtteil kindlasti olema tulevikuvisioon ja senine edulugu, kuid selliseid ettevõtteid on meil õnneks rohkelt. Oluline on, et ettevõtjail endil jätkuks meelekindlust ja ambitsioone. Jõudu uskuda, et suurimad saavutused on alles ees.