Läti on saanud Euroopa Komisjonilt
positiivset tagasisidet, et kavandatud eelarvekärbetest piisab rahvusvahelise
abilaenu järgmise osa kättesaamiseks, ütles Läti peaminister Valdis
Dombrovskis.
Ilma selle laenuta saaks Läti valitsusel sügiseks raha otsa.
„Rahvusvahelistelt laenuandjatelt – Euroopa Komisjonilt – on positiivset tagasisidet, et kui need eelarvekärped ellu viiakse, makstakse ülejäänud laenuosad välja,“ ütles Dombrovskis täna Brüsselis. „Kärped on enam kui piisavad, need on väga suured kärped,“ tsiteeris peaministrit agentuur Bloomberg.
Läti parlament hääletab valitsuse eelarvekärpeid 17. juunil. Eile ütles rahandusminister Einars Repše, et kärbetele parlamendi toetuse saamine on väga tõenäoline.
„Usun, et saame positiivse sõnumi ka IMFilt,“ ütles Dombrovskis. Lisaks on Läti pidanud kõnelusi võimaliku sildfinantseerimise kindlustamiseks, puhuks, kui järgmise laenuosa väljamaksmine viibib.
President Valdis Zatlersi sõnul võib Läti järgmise laenuosa kätte saada selle kuu lõpuks või juuli alguses. Aega kärbete kinnitamiseks on napp nädal. Kokku plaanib Läti valitsus eelarves täiendavat kokkuhoidu 500 miljonit latti ehk 11,2 miljardit Eesti krooni.
Dombrovskise sõnul käivad läbirääkimised lähiaastate perspektiivis. „Tegemist on rohkem lähiaastate strateegiaga, kuidas eelarvedefitsiiti alandada 3%le SKPst, et saaks võimalikuks üleminek eurole,“ ütle Dombrovskis.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin ASlmunia avaldas eile lootust, et Läti eelarvekärped ellu viib. „Ma olen veendunud, et nii Läti peaminister kui rahandusminister ning teised poliitilised liidrid annavad endale aru, mis kaalul on,“ ütles Almunia. „Ma olen kindel, et meil õnnestub need rasked kõnelused edukalt lõpule viia ning et negatiivne lisaeelarve võetakse vastu,“ ütles Almunia.
ELi järgmise eesistujariigi Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles, et rahvusvahelistel kreeditoridel tuleb nüüd Lätile vastu tulla. „Me oleme nüüd näinud Riia poolt vastutustundlikke samme. Nii peaks ka teised kinnitama, et peavad kinni oma lubadustest olukorra lahendamiseks, seda eriti IMF ja rahvusvaheline üldsus,“ ütles Borg.