Maksu- ja Tolliameti (EMTA)
hinnangul vähenes mullu maksupettuste arv seoses fiktiivsete arvetega
2007. aastaga võrreldes, ent jätkuvalt on kasutusel samad skeemid.
EMTA teatel pannakse enim pettusi toime ehituse, metallitööstuse, kinnisvara ja hulgikaubanduse (sh kütuse müük) alal.
"Müügiahelad on väga pikad ja raskesti jälgitavad. Kuna maksuhaldur avastab pettuseskeeme tõhusalt, on hoidujad sunnitud kasutusele võtma järjest keerukamaid lahendusi. Näiteks ei kasutata arvete väljastamiseks enam firmasid, kus reaalset majandustegevust ei ole, vaid firmasid, kuhu luuakse lisaks kõrvale ka reaalne majandustegevus. Samuti on näha trendi, et sellistes äriühingutes kasutatakse juhatuse liikmeid, kes ei ole enam Eesti riigi residendid, vaid nt Läti, Leedu või Poola kodanikud," selgitas EMTA.
EMTA teatel pole veel võimalik anda hinnangut, kuidas majanduslangus mõjutab äriühingute seaduskuulekust, sest põhjalik uuring valmib sel sügisel.
Suurimad avastatud arvevabrikud Eestis
2007. oktoobril Tallinnas paljastati suur arvevabrik, riigile tekitatud kahju ulatus 25 miljonit kroonini.
2007 kevad avastati arvevabrik, mis võltsis ehitusmaterjalide poodide tšekke, kahju 100 miljonit krooni.
2008 märtsis avastati Lõuna-Eestis arvevabrik, kahju hinnati 18 miljonit krooni, käive 100 miljonit.
2008 aprillis avastati Eesti-Soome arvevabrik, mida juhtisid kümmekond eestlast (kajastamata 141 miljonit krooni).
2009 aprillis avastati Pärnu arvevabrik, riigile tekitatud kahju 50 miljonit krooni.
Seotud lood
Ida-Virumaal lõppes kuritegeliku jõugu
käivitatud arvevabriku kohtusaaga, kus maksupettuses mõisteti süüdi kümme
inimest. Arvevabriku võtmetegelane oli Rootsi metsanduse lipulaeva Södra
tütarfirma Eestis, kel tuleb riigile tagasi maksta 4 miljonit krooni.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.