Ida-Virumaal lõppes kuritegeliku jõugu
käivitatud arvevabriku kohtusaaga, kus maksupettuses mõisteti süüdi kümme
inimest. Arvevabriku võtmetegelane oli Rootsi metsanduse lipulaeva Södra
tütarfirma Eestis, kel tuleb riigile tagasi maksta 4 miljonit krooni.
Kokku tootis vähem kui aasta tegutsenud arvevabrik fiktiivseid arveid 27 miljoni krooni eest, tekitades riigile maksmata maksude näol ligi 11 miljonit krooni kahju. Et kuritegeliku grupeeringu ja arvevabriku võtmeisikute vahel ringles suur raha, annab tunnistust fakt, et kahe süüdimõistetu - Mati Ornefeldti (46) ja EBSi üliõpilase Reijo Ornefeldti (25) -juurest võeti ära ligi 1,2 miljonit krooni sularaha. Mehed on omavahel sugulased.
"Ma hea meelega ei kommenteeriks seda teemat," ütles Reijo Ornefeldt. Mati Ornefeldti kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm keeldus samuti igasugustest kommentaaridest. "Kohus on andnud hinnangu ja minu asi pole seda otsust kommenteerida," ütles Namm. Ka ei soostunud ta rääkima Ornefeldti kaitsmisest. "Tegemist on konfidentsiaalse kliendisuhtega ja ma ei kommenteeri seda," lisas ta.
Kõik kohtu all olnud inimesed jäid süüdi
Mahukas kohtuasjas, mis lõppes osapoolte kokkuleppega, jäid maksupettuses süüdi kõik kohtu all olnud kümme inimest, neist neli mõisteti süüdi ka kuulumise eest kuritegelikku maksupettustega tegelevasse rühmitusse.
Viru ringkonnaprokuratuuri hinnangul on tegemist seal kandis esimese kohtu all oleva kuritegeliku grupeeringuga, kus kõik kohtualused ka süüdi mõisteti.
Kõiki arvevabriku kohtuasjas süüdimõistetuid karistas kohus 1-5aastase tingimisi katseajaga vangistusega, sh arvevabriku juhti Mati Ornefeldti viieaastase vangistusega ja Södra Eesti juhti Jaanus Saamet kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega tingimisi katseajaga.
Reijo Ornefeldtilt nõuti sisse 450 000 krooni, Mati Ornefeldtilt 538 000 krooni. Lisaks kandsid kõik kohtualused võrdselt ka kohtukulud.
Põhja maksu- ja tollikeskus esitas tsiviilhagi Södra Eesti vastu ning nõuab tagasi ligi 4 miljonit krooni saamata jäänud käibemaksu. Maksupettuses süüdimõistetud ja kuritegelikku grupeeringusse kuulunud mehed on avalikkusele tundmatud.
Arvevabriku võtmeisikuks oli kohtumaterjalide alusel Mati Ornefeldt, kes lõi 2007. aastal kaks varifirmat Portoson ja Mactum Events, mille eesmärk oli esitada reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest (33% käibemaksust) maksukohustuse vähendamiseks fiktiivseid arveid.
Varifirmasid juhtis kaks tankistiOrnefeldt värbas koos kaaslastega varifirmade etteotsa tankistid: Tõnu Roosioja ja Maarjo Kalda. Kõik firma dokumendid, pangakaardid ja PIN-koodid olid Ornefeldi käsutuses, et kontrollida kõiki arveldusi, varjata iseenda seotust ja vältida vastutust.
Ornefeldt käsutas ka gruppi kuulunud Kaidu Keppi ja Marek Allast koostama firmade nimel fiktiivseid arveid ja võtma pangast välja sularaha.
Üks võtmefirmadest, kes arvevabriku teenust kasutas, oli Rootsi metsandushiiu Södra Eesti tütarfirma, mille ostuterminal asus toona Kundas. Praeguseks on terminal kinni ja kohtuasjas süüdi mõistetud firma töötajad ametist priid.
Eesmärk oli, et Södra Eestil tekiks võimalus arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu ja seeläbi suurendada enammakstud käibemaksu tagastusnõuet. Arvevabrikuga seotud kuritegelik grupeering teenis kokkulepitud teenustasuna kopsakat rahalist kasu.
Äripäeval ei õnnestunud saada kommentaari Södra juhilt Per Gunnar Jonssonilt.
Seotud lood
Maksu- ja Tolliameti (EMTA)
hinnangul vähenes mullu maksupettuste arv seoses fiktiivsete arvetega
2007. aastaga võrreldes, ent jätkuvalt on kasutusel samad skeemid.
Rootsi metsamajandusettevõte Södra teatas
täna, et Eesti prokuratuur uurib Södra Eesti ASi käibemaksupettust, mille maht
ulatub seitsme miljoni Rootsi kroonini.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.