Simson: Ansipi valitsuse aeg on läbi

Valimised ärikeeles: just toimus aktsionäride üldkoosolek, kus tegevjuhtidele avaldati umbusaldust. Ühel üksikkandidaadil õnnestus koguda enam hääli kui riiki juhtivail Reformierakonnal ja IRLil. See on kahtlemata pikantne ja põnev, kuid ebaoluline küsimus. Kui kellegi arvates on valimiste keskne järelm see, et inimestele ei sobi suletud nimekirjad, tuleks mõelda kaks korda.Kui iga üksikkandidaadile antud hääl on hääl avatud nimekirjade toetuseks, peaks iga erakondade poolt antud hääl olema kinnitus suletud nimekirjade paremusele. Sel juhul hääletas enamik valijaist suletud nimekirjade poolt - enim hääli kogusid erakonnad, mitte üksikkandidaadid.

Oluline on meeles pidada, et valimistele eelnenud kuue kuu keskne küsimus polnud nimekirjade suletus või avatus, vaid majandus ja töökohad. Seda näitasid ka uuringud. Ka Äripäev kutsus valimistel mõtlema eeskätt siseriiklikele küsimustele. Seda valijad ka ülekaalukalt tegid.

Valimistel anti hävitav hinnang Andrus Ansipi valitsuse tegevusele kriisi ajal. Valitsusparteide selja taga on vaid iga neljas valija! Vähemusvalitsus võib hääli kokku ostes, vahetades ja kaubeldes riigikogus, võtta vastu teatud otsuseid - fakt on see, et mandaati Ansipi valitsusel jätkamiseks ei ole.

Ka üksikkandidaatidele antud hääled olid eelkõige protestihääled paremparteide vastu, kolm valijat neljast otsustas, et Reformierakonna poliitika on end ammendanud ja Eesti vajab mõtteviisi vahetust.

Valimistel tehtavad otsused on alati ülekaalukalt tulevikku vaatavad. Valijad hindavad erakondade minevikuteeneid, need annavad uutele vekslitele usutavuse, kuid ei asenda visiooni puudumist.

Valitsusparteide läbikukkumise põhjus on inimeste tunne, et samade juhtidega me kriisist ühes tükis välja ei vea. Kui see äriühingu juhtimisorganite konteksti tõlkida, on just toimunud aktsionäride üldkoosolek, kus tegevjuhtkonnale avaldati umbusaldust.

Tõsi, praeguses üleilmses kriisis on kõigil avatud majandusega riikidel raske. Ka ettevõtete omanikud ei nõua tegevjuhtidelt praegu heade aegade tulemusi/kasumeid. Ent iga aktsionäri teeks murelikuks, kui tema osalusega ettevõtte juhtkond teeks kvartalist kvartalisse oluliselt nõrgemaid tulemusi kui teised samas sektoris.

Tõenäoliselt peaksime oma viimase kvartali tulemusi võrdlema teiste ELi riikide majandustulemustega - näeksime, et kukume üle kolme korra kiiremini kui teised. 27 liikmesriigi majanduslangus I kvartalis oli üle 4 protsendipunkti, Eesti majandus kukkus samal ajal üle 15. Järelikult ei saa Eestis asi olla vaid üleilmses kriisis.

Kõikjal Lääne-Euroopas on välja töötatud ja rakendatud konkreetsed kriisikavad majanduse elavdamiseks ja töökohtade kaitseks. Ansipi valitsus pole mingi kriisikava koostamist vajalikuks pidanud. Majandusministeeriumi ettevalmistatud meetmed ettevõtluse elavdamiseks on takerdunud Reformierakonna ja IRLi omavahelistesse intriigidesse.

Ajal, mil seljad tuleks kokku panna, et rasked ajad üle elada, tegeles valitsus valimisteeelsed kaks kuud sisesõjaga, mille tulemusel lagunes valitsusliit. Seejärel raisati nädalaid tulututele koalitsioonikõnelustele.

Valimistulemuste vale tõlgendamine viib selleni, et eiratakse sadade tuhandete inimeste ootust, et meie käsi võiks käia paremini, kui poliitikud võtaksid end kokku ja asuksid tegema koostööd.

Keskerakond võitis valimised, järelikult esindavad meie seisukohad täna enamike inimeste ootusi. Ansipi valitsus veel püsib, kuid muutusi, mida Eesti vajab ning Eesti inimesed nõuavad, ei saa enam peatada.