• OMX Baltic0,38%270,32
  • OMX Riga0,28%873,3
  • OMX Tallinn0,21%1 733,81
  • OMX Vilnius0,04%1 040,96
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 100−0,39%8 039,74
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,93
  • OMX Baltic0,38%270,32
  • OMX Riga0,28%873,3
  • OMX Tallinn0,21%1 733,81
  • OMX Vilnius0,04%1 040,96
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 100−0,39%8 039,74
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,93
  • 11.06.09, 11:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

WSJ: Läti ei peaks devalveerima

Samal ajal kui Nouriel Roubini kirjutab ajalehes Financial Times, et Lätil pole devalveerimisest pääsu, soovib Wall Street Journal juhtkirjas Lätile sirget selga ja jõudu, et devalveerimisest hoiduda ja antud lubadused ellu viia.
Devalveerimise prohvetid on jälle oma kipakatele poodiumidele tõusnud, et sedakorda jutlustada Lätist. Sellise halva nõu oht on selles, et siit ei tule muud kui täiendavaid kannatusi lätlastele ja nakkusohtu kogu regiooni turgudel, kirjutab Wall Street Journal.
Leht möönab, et lihtsaid lahendusi Lätil ei ole. Liialdused tuleb välja higistada. Lati devalveerimine pole seejuures mingi maagiline võluvits, mis ühe viipega taastaks nõudluse ka Euroopa ja USA mõõnavatel turgudel.
Eelkõige muretseb leht negatiivse mõju pärast Läti naaberriikidele. Laenumaaniast lasksid end ka Eesti ja Leedu kaasa kiskuda, kuid eelarvedistsipliin on olnud parem ning mõlemal riigil on jätkuvalt investeerimisjärgu reiting, mida Lätil enam pole. WSJ kirjutab, et Eesti ja Leedu on konkurentsivõime parandamiseks läbi viinud reforme ning on investoritele atraktiivsed ka ilma valuutaga manipuleerimata. Devalveerimine Lätis tõrvaks neid riike investorite silmis teenimatult, kirjutab WSJ.
Leht rõõmustab, et sedakorda on IMF ja Euroopa Komisjon – uskuge või mitte – paremat nõu andnud. Selle asemel, et nõuda devalveerimist, välgutatakse porgandina ehk lubatakse preemiaks 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu väljamaksmist täies mahus, kui Läti valitsus kulusid kärbib ja eelarvet tasakaalu püüab saada. Selline päästeplaan on harva õiglane maksumaksjate suhtes, kes neid asutusi rahastavad, või Läti naabrite suhtes, kes sellist abi kuskilt ei saa. Kuid see tasub end ära – see võib aidata ära hoida doominoefekti kogu regioonis.
Läti valitsus, rahandusministeerium ja keskpank on viimastel päevadel vandunud, et devalveerimist ei tule. Loodame, et nad seda tõsiselt mõtlevad, kirjutab WSJ.

Seotud lood

Uudised
  • 15.06.09, 10:47
Läti valitsus saadab eelarvekärped parlamenti
Läti valitsus saadab täna parlamenti negatiivse lisaeelarve eelnõu, kus on kärpeid ligi 500 miljoni lati ehk 11,2 miljardi Eesti krooni ulatuses, kirjutas Bloomberg.
Uudised
  • 11.06.09, 10:08
Nouriel Roubini Lätis imet ei usu
Kurjaendelise hüüdnimega doktor Doom – New Yorgi Ülikooli mõjukas professor Nouriel Roubini – kirjutab täna Briti majanduslehe Financial Times arvamusküljel, et nii nagu omal ajal Argentiinas, pole ka Lätil valitsuse jõupingutustest hoolimata devalveerimisest pääsu.
Uudised
  • 11.06.09, 06:41
Eesti riigi tervis Läti omast tugevam
Kuigi Eestit ja Lätit armastatakse mujal maailmas vaadata justkui ühisesse surmatõppe nakatunuid, toovad analüütikud ja investorid välja olulisi eeliseid, mis aitavad Eestil end naabrist eristuda ja paremana näidata.
Uudised
  • 09.06.09, 21:45
FT: Eesti täiskäigul eurotsooni
Eesti kiirustab täiskäigul eurotsooni suunas, et vältida samasugust devalveerimise ohtu nagu naaberriigis Lätis, kirjutab Briti majandusleht Financial Times ja tsiteerib peaminister Andrus Ansipit.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele