Swedbank viis Eesti lõunapoolsete asulate
rahaautomaatidesse ja pankadesse täiendavalt kroone, et valmistuda Läti lati
võimalikuks devalveerimiseks, ütles rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet
Kook.
"See mass, kes valgub Eestisse viimasel hetkel oma sääste ükskõik mis valuutasse, kaasa arvatud Eesti kroonidesse ümber vahetuma, oleks üsnagi suur," lisas ta raadiosaates "Rahva teenrid". Täitsa selgelt olid pangad devalveerimiseks valmis, märkis Kook selle nädala alguse Läti devalveerimisjutte kommenteerides. Eriti palju räägiti lati võimalikust devalveerimisest tema sõnul just Rootsis.
Läti valitsus on seni öelnud, et latti ei devalveerita. Selle nädala alguses teatas reitinguagentuur S P, et võttis Läti krediidireitingu vaatluse alla selle võimalikuks langetamiseks. Põhjuseks tõi agentuur suurenenud surve Läti latile.
Läti keskpank ostis üle-eelmisel nädalal valuutakursi stabiliseerimiseks 168 miljonit latti (3,77 miljardit krooni), teatas Läti keskpank möödunud esmaspäeval. Need olid suurimad tugiostud selle aasta algusest.
Juuni alguses ei leidnud Läti valitsus oma lühiajalistele võlakirjadele (30 päeva kuni aasta) ühtegi ostjat – oksjonile, kus valitsus tahtis müüa võlakirju 50 miljoni lati (1,12 mld kr) ulatuses, ei laekunud ühtegi pakkumist. 10. juunil toimunud Läti võlakirjaoksjon õnnestus, pakkumisel oli 15 miljoni lati (337 mln kr) eest ühekuulisi võlakirju.
Vikerraadio "Rahva teenrite" saates osalesid täna ajakirjanikud Sulev Valner, Urmet Kook ja Heidit Kaio.