Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli suhtes on
Põhja politseiprefektuuris algatatud väärteomenetlus, mille põhjuseks on
väidetavalt Tallinna Farmaatsiatehaselt saadud kinkekaartide eest puhkamas
käimine, kinnitab Äripäevale prefektuur.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Aleksandra Šljušenkova ütleb, et nad algatasid väärteomenetluse Mutli tegevuse uurimiseks mai keskel.
"Jaanus Mutlit ei ole antud asjas veel küsitletud. Küll on vesteldud Raivo Undiga (Tallinna Farmaatsiatehase juht - toim.). Tema ütluste sisu paraku ei saa ma avalikustada," lisab Šljušenkova.
Tema sõnul jõudis materjal Mutli võimalikust kuriteost prefektuuri Kaitsepolitseist.
"Meie leidsime, et nendes materjalides esineb väärteole vastavaid tunnuseid ja algatasime uurimise," kirjeldab Šljušenkova uurimise algatamise käiku.
Äripäev uuris juba aprillikuus vihjet, et Tallinna abilinnapea, keskerakondlane Jaanus Mutli sai paar aastat tagasi reisifirma Novatours 15 000kroonise kinkekaardi, mille ta ära kasutas, kuid mille eest ta ise ei maksnud.
Vihje järgi oli kinkekaardi ostjaks Tallinna Farmaatsiatehas. Äripäev otsustas seda vihjet toona kontrollida. Esitasime vastavad küsimused Jaanus Mutlile, Tallinna Farmaatsiatehase juhile Raivo Untile ning Kaitsepolitseiameti peadirektorile Raivo Aegile.
Jaanus Mutli ja Tallinna Farmaatsiatehase juhi Raivo Undi vastust Äripäeva küsimusele, vaata videost, mis antud loole külge lingitud.
Raivo Aeg vastas Äripäeva küsimustele lehele aprillikuus antud pika intervjuu - samuti käesolevale loole külge lingitud - käigus järgmiselt:
Parbuse juhtumi uurimise ajal raalisite reisibüroode kinkekaartide äri. Ilmnes, et ka üks Tallinna abilinnapea on saanud kinkekaardi. Millal abilinnapea kuriteokahtlustuse saab?
Noh, ma ei hakka siin ajast ette ruttama. Inimene, kes ostab kinkekaardi, ei ole automaatselt kohe korruptant.
Pigem sellele abilinnapeale osteti kinkekaart.
Vaatame, kuidas need asjad siin edasi lähevad.
Kas selles asjas käib kriminaalmenetlus?
Eks kõiki andmeid tuleb kontrollida.
Kuigi väärteomenetluse algatas antud juhul Põhja politseiprefektuur, andis Jaanus Mutli selleks ilmselt ise rumalal kombel põhjuse, kui saatis vahetult pärast ajakirjanike esitatud ebameeldivaid küsimusi Kapo peadirektorile Raivo Aegile kirja, kus muuseas ütles: "Selgitan, et ma ei ole üheltki ettevõtjalt, sealhulgas seoses Tallinna Lasnamäe tööstuspargiga, saanud mitte mingisuguseid kinkekaarte, mistõttu on tegemist täieliku valeinformatsiooniga."
Mutli palus kapol kontrollida ajakirjanike väiteid neile laekunud teabe kohta, tuvastada, kellelt väidetav pärineb, ja hinnata, kas ajakirjanike või neile ebaõigeid andmeid levitavate isikute tegevuses võib esineda karistusseadustikus sätestatud kuriteo tunnuseid.
Paraku astus just Mutli ise selle kirja kirjutamisega ämbrisse. Kaitsepolitsei uurib küll kõikvõimalikke korrutpsioonijuhtumeid, kuid kui ei suudeta ära tõendada võimaliku korruptandi süü ehk kas saadud hüve eest on vastuteene osutatud, siis saadetakse uurimismaterjalid piirkonnajärgsesse prefektuuri väärteokorras edasi uurimiseks.
Äripäev kirjutas 29. septembril 2008 artiklis "Keskerakonna rahastaja peideti sihtasutuse abil", et Tallinna Farmaatsiatehas kandis 500 000 krooni Keskerakonna mõjukate poliitikute juhitava sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital arvele. Mõned kuud hiljem loobus Tallinna linnaplaneerimise amet oma varasemast seisukohast, mis ei lubanud rajada farmaatsiatehasel enda kinnistule kõrghooneid.
Tuleb lisa!
Seotud lood
Täna arutab riigikohus Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli advokaadi kassatsioonikaebust Mutli karistamises Harju maakohtu otsusega korruptsioonivastase seaduse järgi.
Harju Maakohus leidis, et Tallinna
abilinnapea Jaanus Mutli tegevuses on ilmnenud pistise võtmise tunnused ning
saatis materjali kriminaalasja algatamiseks prokuratuuri.
Päev pärast Äripäeva ajakirjaniku Koit
Brinkmanni küsimust ehk möödunud kolmapäeval otsustas Tallinna abilinnapea
Jaanus Mutli teha avalduse kaitsepolitseile.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli peab põhiseadusevastaseks tänast Harju maakohtu otsust saata prokuratuuri materjal pistise võtmise pärast tema suhtes kriminaalasja algatamiseks.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.